Enne kui suudad nagu roos täita ruumi oma südame lõhnaga ja tuua harmooniat lihtsalt oma kohaloluga, pead sa sellesse uskuma. Sa oled väärtuslik mitte sellepärast, mida sa teed või kui hästi sa oma rolle täidad, vaid lihtsalt sellepärast, et sa oled olemas. Igaüks meist on ainulaadne valguskiir ühest suurest allikast
Selline reaktsioon tundub loogiline ja isegi vajalik. Tegelikult võib see aga süvendada probleemi kogemust. Kui inimene tegutseb sisemisest ärevusest, ei näe ta enam olukorda selgelt. Tema tähelepanu kitseneb, mõtlemine muutub must-valgeks ja otsused tehakse hirmu, mitte selguse pealt. See on seisund, mida võib nimetada ellujäämise režiimiks. Selles seisundis keskendub
Külgetõmbeseadusest räägitakse palju. Öeldakse, et sarnane tõmbab sarnast, mõtted loovad reaalsuse ja väline maailm peegeldab meie sisemist seisundit. Idee on lihtne, kui tahad oma elu muuta, alusta seestpoolt. Aga paljud kogevad, et nad justkui teevad tööd endaga, kuid tulemusi ei näe. Põhjus ei ole selles, et see seadus ei toimiks.
Sõna „kurat“ pärineb vanakreeka keelest ja tähendab laimajat või õhutajat, see on seotud tegusõnaga laimama. Kui seda sügavamalt mõista, siis tähendab see, et inimene, kes soovib liikuda kooskõlas kõrgema ja ausama teega, peab õppima olema aus. Mitte lihtsalt pealispindselt, vaid päriselt aus, ka iseenda suhtes. Ja siin hakkabki kõik keerulisemaks
Tänapäeval seisavad paljud inimesed sama küsimuse ees. Kirjutan teema lahti turunduse näitel, sest palljud inimesed tegelevad selle tööga, aga peamine siin on see, mida sa valid kas ennast või oma tööd. Kas jääda materiaalsesse maailma, kus on töö, raha ja struktuur, või minna sügavamale ja hakata tegelema inimestega, nende sisemaailmaga
Hetk siin ja praegu on tõesti väga oluline. Kuid praegusel üleminekuajal toimub midagi veel suuremat. Me elame ajas, kus ühe elu jooksul võib inimene läbida nii suure hulga kogemusi, milleks oleks varem võinud kuluda justkui mitu elu. Kui tähelepanelikult vaadata, siis on näha, et inimesed elavad praegu nagu erinevates ajaharudes.
Aprill toob endaga kaasa tunde, et midagi hakkab liikuma viisil, mida ei saa lõpuni ette näha ega kontrollida. Just see ongi selle kuu üks peamisi teemasid. Ellu võib tulla uus pööre, ootamatu olukord, uus võimalus või sündmus, mis katkestab senise harjumuspärase rütmi. Esmapilgul võib tunduda, et see tuleb väljastpoolt, justkui
Päris teejuhi või vahendaja töö ei ole lihtsalt sõnumi edasiandmine. See on palju sügavam protsess, mis nõuab inimeselt sisemist puhtust, ausust iseenda vastu, teadlikkust ja oskust märgata, millal tema enda hirmud, kogemused, uskumused või ego hakkavad seda infot mõjutama. Tõeline vahendaja ei püüa kedagi muljetada, ennast eriliseks teha ega tõestada,
Siin on lähemalt neist nähtamatutest teguritest, mis kulutavad sisemist ressurssi aastaid: Emotsionaalne töö See on lõputu „kõigi eest mõtlemine“. Mida laps selga paneb, milliseid toiduaineid osta, millal on mehel hambaarst või ämmal sünnipäev. Seda ei peeta sageli tööks, kuid see hoiab aju hõivatuna ööpäevaringselt. Naine ei lülitu kunagi välja, sest
Viimasel ajal on maa peal tugevnenud uus kvaliteet, mida võib kõige lihtsamalt kirjeldada kui muutust teadvuses. See ei ole lihtsalt järjekordne „uus energia“, vaid sügavam nihe inimese tajus ja sisemises seisundis. Inimkond on liikunud läbi pika tsükli ja jõudnud punkti, kus vana mõtteviis ja vana maailmatunnetus enam ei toimi nii
