Keha mäletab kõike isegi siis, kui teadvus on mõne valusa sündmuse, psühholoogilise trauma või vapustuse unustanud või teadlikult mälust välja lükanud. See ei puuduta ainult meie enda elukogemusi, vaid ka sügavamat, põlvkondadeülest mälu. Kehas võivad talletuda mustrid, mis on seotud meie suguvõsa kogemuste, hirmude, ellujäämisstrateegiate ja lõpetamata tunnetega. Igas rakus
Ma ei ole kunagi uskunud ideesse, et elu on „ühekordne“. See on kuidagi liiga mugav kontseptsioon – et on vaid üks lõpp ja pärast seda ei ole enam midagi. Selline vaade teeb maailmapildi küll lihtsamaks, aga see ei selgita tegelikult peaaegu mitte midagi. Kui aga elu tähelepanelikumalt jälgida, hakkad mõistma:
Praegu kogevad paljud tundlikud inimesed seisundit, mida võiks nimetada emotsionaalseks tentrifuugiks. Tekib tunne, nagu elu tõmbaks inimest eri suundadesse ja toob järjest ette olukordi, mis võivad teda ärritada, väsitada või panna tugevalt reageerima. Selliseid hetki võib olla palju sagedamini kui varem. Seda märkavad ka inimesed, kes on endaga juba pikalt
Keha eest hoolitsemine aitab hingega ühendust hoida. Sellest teemast tuleb rääkida ikka ja jälle, sest see on väga oluline. Võib-olla kõlab osa mõtteid tuttavalt, aga vahel on just kordamine see, mis aitab inimesel paremini mõista, kui tähtis on pöörata teadlikult tähelepanu oma kehale. See puudutab kõiki: nii neid, kes on
Veel kakskümmend aastat tagasi oleks mind selle eest, kui oleksin öelnud, et inimene peaks alati kuulama oma sisemisi impulsse ja neid järgima, tembeldatud egoistiks. Seda poleks teinud ainult tavalised inimesed, vaid ka paljud psühholoogid. Viimastel aastatel hakkab aga üha rohkem inimesi mõistma, et mitte inimest ei pea kohandama õnnetu maailmaga,
Kujutlege reaalsust, kus inimesed elavad palju kauem, kus puuduvad haigused ja rasked seisundid, kus inimestel on arenenud võimed tunnetada teisi, mõista sügavamalt toimuvat, toetada oma keha taastumist ja paranemist ning avastada endas seni varjul olnud potentsiaali. Mõnele võib see kõlada nagu ulme, kuid samal ajal liigub maailm muutuste suunas, kus
Kui mõistus loob halvima võimaliku stsenaariumi, tundub hirm loogiline ja õigustatud. Inimene kogeb tugevaid emotsioone, justkui oleks oht juba käes, kuigi tegelikkuses on tegemist vaid mõttekonstruktsiooniga. Katastroofilised ennustused on üks levinumaid mõtlemisviise, mis viib ärevuse suurenemiseni ja moonutab reaalsuse tajumist. Katastroofiline mõtlemine tähendab seda, et iga ebakindlus või ebaselgus tõlgendatakse
Vahel kogeb inimene sisemist tühjust. Mitte seda, mis on seotud hülgamise või tõrjutuse tundega, vaid hoopis teistsugust seisundit – vaikset, tardunud olekut, kus kaob tähenduse tunne, soovid ja motivatsioon. Tekib tunne, nagu elu kulgeks autopiloodil: midagi ei köida, midagi ei tõmba, ja inimene on justkui iseendalegi kauge. Selline seisund võib
Kas teadsid, et vaid üksainus vaimselt arenenud inimene võib tuua vaimse uuenemise miljonitele inimestele? Nad tõepoolest suudavad seda teha ja see võib neile pakkuda naudingut! Ja siin on selgitus, kuidas see toimib. Seda planeeti ümbritseb nii õhuatmosfäär kui ka teadvuse atmosfäär. See globaalne mõistuse vöö koosneb planeedi iga inimese mõtetest
Viimasel ajal kuuleb üha sagedamini väidet: inimene ei ole keha ega mõistus, inimene on Teadvus. Ja teate, kuni teatud hetkeni arvasin ma ka ise nii. See tundub sügava tõena, peaaegu vaimse otsingu lõpp-punktina. Kuid kui ma hakkasin vaatama sügavamale, sai ilmseks: see on vaid vahepeatus. Ja kui sellele peatuma jääda,
