Iga inimene on erinev. Igaüks meist elab justkui oma maailmas — oma mõtete, tunnete, rütmi, väärtuste ja kogemustega. See, mis on ühele inimesele tähtis ja väärtuslik, ei pruugi olla sama oluline teisele. Ja tegelikult ei peagi olema. Meie väärtused muutuvad ka elu jooksul. Noorel inimesel on sageli täiesti teistsugused huvid, probleemid, unistused ja sisemised ülesanded kui küpses eas inimesel. See, mis tundub lapsele või teismelisele tohutult tähtis, võib täiskasvanule tunduda väike või arusaamatu. Samamoodi võib see, mis on täiskasvanu jaoks loogiline ja vajalik, olla noore jaoks täiesti võõras või tüütu.

Näiteks võib väike laps tahta kinkida vanaemale oma kõige väärtuslikuma asja — mänguauto. Lapse jaoks on see suur kingitus, aga vanaema jaoks ei pruugi sellel olla praktilist väärtust. See ei tähenda, et laps eksib. Ta lihtsalt vaatab maailma oma tasandilt. Täpselt samamoodi elavad meie lapsed, partnerid, vanemad, õed-vennad ja sõbrad oma maailmas. Meie võime oma peas teha plaane, näha väga selgelt, mida oleks vaja koos teha, kuhu minna või millal midagi korraldada. Meile tundub, et see on ju loogiline ja teine inimene peaks kohe aru saama.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.