Viimasel ajal räägivad paljud inimesed, et nende selg, kael, õlad või liigesed on muutunud tundlikumaks. Mõnel tekib ootamatu kangus, mõnel liigesevalu, mõnel tunne, et keha ei reageeri enam nii nagu varem. Harjumuspärased võtted, puhkus, venitused või tavapärane liikumine  ei pruugi alati kohe leevendust tuua. Sellistel hetkedel tasub keha väga tähelepanelikult kuulata.

Loomulikult on oluline meeles pidada: kui valu on tugev, püsiv, süvenev või segab igapäevaelu, tuleb kindlasti pöörduda arsti, füsioterapeudi või muu spetsialisti poole. Keha sümptomeid ei tohiks ignoreerida. Kuid lisaks füüsilisele poolele võib olla kasulik vaadata ka seda, millises eluetapis me oleme ja millist koormust keha on pidanud viimasel ajal kandma.

Meie selg ja liigesed on seotud väga oluliste teemadega: toetus, stabiilsus, liikumine, paindlikkus, piirid ja turvatunne. Selgroog on keha keskne tugi. See hoiab meid püsti, aitab liikuda ja kannab igapäevast koormust. Kui selg hakkab endast märku andma, võib keha küsida:
kas mul on piisavalt tuge?
kas ma kannan liiga palju?
kas ma luban endal puhata?
kas ma liigun oma elus vabalt või olen liiga kaua pinges olnud?

Liigesed aitavad meil liikuda, painutada, sirutuda ja kohaneda. Kui liigestes tekib jäikus või valu, võib see vahel peegeldada ka sisemist jäikust, olukordi, kus meil on raske muutustega kaasa minna, raske lahti lasta või raske lubada endal liikuda uues suunas. Eriti sageli annab endast märku kael ja õlavööde. Kael on väga tundlik piirkond, mis ühendab pead ja keha. Seal koguneb tihti pinge inimestel, kes mõtlevad palju, kontrollivad palju, kannavad suurt vastutust või ei luba endal oma tegelikke tundeid väljendada.

Õlad võivad pingesse minna siis, kui inimene tunneb, et “kõik on minu peal”.
Alaselg võib muutuda tundlikuks siis, kui elus on palju ebakindlust, hirmu või rahalist ja praktilist pinget.
Põlved võivad anda märku sellest, kui raske on edasi liikuda või oma suunda muuta. Keha ei räägi alati sõnadega. Sageli räägib ta pinge, väsimuse, jäikuse või valuna. Praegune elutempo on paljude inimeste jaoks väga kiire. Infot on palju, vastutust on palju, muutusi on palju. Meie närvisüsteem ja keha reageerivad sellele kiiremini kui varem. Mõnikord jõuab keha meile enne märku anda, kui mõistus üldse aru saab, et midagi on liiga palju saanud.

Seepärast on oluline õppida märkama keha väikseid signaale enne, kui need muutuvad suureks probleemiks.

Küsi endalt:

Kus ma praegu oma kehas pinget hoian?
Mida ma olen liiga kaua talunud?
Kas ma liigun piisavalt või olen liiga palju istunud?
Kas ma annan endale puhkust?
Kas ma kannan enda peal ka teiste inimeste vastutust?
Kas ma olen liiga karm enda suhtes?
Kas minu elus on piisavalt paindlikkust ja kergust?

Väga tihti vajab keha kõigepealt lihtsaid asju: rahulikku liikumist, vett, und, venitusi, soojust, teadlikku hingamist ja hetki, kus ei pea midagi tõestama ega saavutama. Selja ja liigeste puhul võivad toetada:

• rahulik jalutamine;

• õrnad venitused;

• soe dušš või vann;

• massaaž;

• hingamisharjutused;

• piisav uni;

• kehaasendi jälgimine;

• regulaarne paus istuva töö ajal;

• rahulik jooga või võimlemine;

• töö füsioterapeudiga;

• liigse koormuse vähendamine.

Samuti on oluline mitte suhtuda oma kehasse nagu masinasse, mis peab alati vastu pidama. Keha on meie kodu. Ta vajab tähelepanu, hoolt ja austust. Kui selg või liigesed annavad märku, ei tähenda see alati ainult probleemi. Mõnikord on see kutse tulla tagasi enda juurde. Aeglustada. Kuulata. Vaadata ausalt, kus elus on liiga palju pinget, kontrolli või vastutust.

Keha võib küsida väga lihtsalt:
“Kas sa oled minu jaoks olemas?”

Me ei pea ootama, kuni keha karjub. Me võime õppida kuulama teda juba siis, kui ta sosistab. Ja võib-olla ongi üks olulisemaid samme tervema elu poole see, kui me lõpetame oma keha eiramise ning hakkame temaga koostööd tegema. Hoolitse oma selja eest. Hoia oma liigeseid. Liigu pehmelt. Puhka õigel ajal.
Ja küsi endalt ausalt:
mida minu keha püüab mulle praegu öelda?