Hoolimine või kontroll? Kuidas vahet teha
Mõnikord tundub meile, et soovime teisele inimesele ainult head. Tahame, et ta areneks, muutuks teadlikumaks, teeks paremaid valikuid, lõpetaks enda kahjustamise või hakkaks lõpuks oma elu tõsisemalt võtma.Väliselt kõlab see hoolimise ja armastusena. Kuid kui vaadata ausalt, võib selle taga olla hoopis rahulolematus, hirm, viha, häbi või sisemine pinge. Me ei taha lihtsalt, et teisel inimesel oleks parem. Me tahame, et ta muutuks, sest tema praegune käitumine teeb meile haiget, ärritab meid või tekitab meis abitust.
Siin tekibki väga peen asendus. Me nimetame seda hoolimiseks, kuid tegelikult võib see olla soov kontrollida teise inimese elu. Kui inimene ütleb: “Ma tahan, et mu lähedane muutuks”, siis sageli peitub selle taga mõte: “Kui tema muutub, siis minul on kergem.” See ei ole halb ega häbiväärne tunne — see on inimlik. Kuid seda on oluline endale tunnistada. Sest seni, kuni me varjame oma rahulolematust “heade soovide” taha, ei teki tõelist ausust ei enda ega teise inimesega.