Me praegu elame läbi unikaalse aja ja seda aega ei saa mõista oma mõistusega seda saab vaid sisemiselt tunda ja teadvustada, see on seotud sellega , et me nagu kolime ühest maailmast teisse. Vanas maailmas olles me tundsime piire ja piiranguid, kuid see on olnud vajalik mänguks, milles oleme olnud.
Tihti ma olen kuulnud naistelt kaebused kroonilise väsimuse üle, et kehas on pidev nõrkus ja tuntakse apaatiat. Tekib küsimus: „Aga kuidas sa puhkad?“ siis kuuled kuidas vabal ajal naine käib poes, treeningul, jalutamas, loeb raamatuid või vaatab filmi ja räägib, et tema oskab puhata. Kuid see pole naise puhkamine. Naise
Selleks, et sündida materiaalses maailmas, hing võtab endale enne sündimist mitmed kohustused. Seda veel nimetatakse karmaks. Üks teema mida meie oleme tuhanded aastad läbinud on olnud vajadus kannatada. Paljud hinged on siia tulnud stsenaariumiga olla timukad, vägivallatsejad ja tapjad. Selline missioon on olnud vajalik selleks, et ohvrid saaksid tulla välja
Koos möödunud sügise pööripäevaga me oleme liikunud ruumis, milles on olemas üks tähtis parameeter kuidas sa oskad juhtida oma elu ja kuidas oskad keskenduda endal. Sinu tuju, seisund ja see mis sinu elus toimub sõltub ainult sinust. Sina oled peategelane, kes nüüd õpib olema vastutav oma elu eest. Me oleme
Tunneta erinevust: kui sa mängid rolli ema, naine, töötaja, tütar, see on üks asi. Kui sa oled see, kes teab, et on surematu hing, kes olles selles hetkes ja elus on kellegi ema, naine, töötaja, tütar – see on hoopis teine asi. Ema kui roll tekitab hirmu, et näiteks lapsed
Uue aasta algus inimeste elus tihti on seotud sellega, et inimene planeerib oma tuleviku, püstitab uued sihid, loob tegutsemise strateegiad ja loomulikult tahab edasi liikuda. Kuid on olemas harjumused, mis ei toeta sisemist entusiasmi ja soovi areneda. Esimene, on kriitika enda suhtes. Kui sa oled liiga kiindunud tulemustesse mida tahad
Täideviimine pole konstrueerimine ega võitlus. Täideviimine on sündmus, mis juhtub nagu iseenesest. See sarnaneb sellega, kui sa veeretad kivi mäest alla ja lõpus see veereb ise. Täideviimine on toimuva ümberkujundamise loomulik protsess ja selleks, et see toimuks, pole vaja segada. Tekib paradoksaalne situatsioon: kui me tahame, et elu oleks parem
Praegu on selline aeg, kui tuleb õppida olla paindlik, kuid me veel ei oska olla paindlikud mitmes eluvaldkonnas. Võib ujuda vastu jõe voolu, kulutada palju energiat ja jõudu võitlemiseks vee hoovusega või loovutada ennast hoovusele ja ujuda sinna kuhu jõgi sind viib ja samas olla keskendunud, fokuseeritud sellel mida vajad.
Meil on harjus tulevikult oodata harjumusliku. Paljude aastate jooksul me oleme õppinud jätma meelde ja oodata halba selleks, et juba eelnevalt olla selleks valmis, sest see võib korduda. Meie ajus sidemed ja mustrid on samuti loodud selle alla. Me kaua oleme keskendunud muretsemisele ja kannatustele. Kuid praegu me oleme sellises
Järgmine aasta võib olla täis ootamatuid sündmusi ja huvitav, mis võib kauaks meelde jääda. Ümbritsev ruum võib kiiresti muutuda. Tuleb harjuda sellega, et palju sellest, mis on olnud varem ja millega oleme harjunud on lõplikult kadunud ja see asendub uuega, mis avab võimaluse ja muudab elu. Tekib selgus, ühiskonnal tuleb
