Tavaliselt suuname oma jõu täiesti vales suunas. Meie Vaba Tahe saab otsustada, kuhu suunata ja kuidas kasutada. Paljud meist näevad Valguse puudust ja siis annavad sellele elu ja jõu, tulemuseks saades pimeduse. Pimedus on meie reaalsuse mängulaual illusioon. Ilma selleta ei suuda me Valgust näha. Kuid me oleme nii võimsad, et loome ise selle, mida nimetame kurjuseks. See on peegeldus meie enda hirmust.

Kujuta ette, et näed lainet randa jooksmas. Pärast selle jõu hajumist liigub see tagasi merre, et leida loomulik tasakaal, sest nii on Universum korraldatud, kuid me ei vaata seda protsessi hea ja kurja kaudu.Kolmemõõtmelises maailmas on kurjus loomulike protsesside lahutamatu osa reaalsusest. Pimedus ei ole Valguse vastand, see on lihtsalt selle puudumine. Sageli meie enda hinnangud takistavad arengud.

Kui me näitame midagi ja ütleme, et see on halb, siis saadame sellele oma jõu, mis annab sellele elu ja kui me tahame sellest kohe eemale minna, siis see järgneb meile, sest on seotud meie energiaga. Kurjus muutub täiesti reaalseks, sest on saanud meie osa. See on tegelikult meie mõtetega sünnitud ja me loome alati ise oma hirmud. See on meie hirmude ilmnemise mehhanism. Kõik meie meele organid on väga tundlikud mehhanismid. Nende kaudu me mitte ainult ei saa infot, vaid ka edastame seda Universumisse, osana Loomisprotsessist. Ja praegu tuleb olla väga valiv, sest see saab olema meie tulevase reaalsuse suund.

Loo kirglikult südames, siis meid ei jäeta kunagi tagaplaanile. Me inimestena vähe mõistame hirmu emotsiooni, kuid see võib käivitada paljusid meie ilminguid. Paljudele planeedil on see lihtsalt osa meie elust.Hirm ilmneb tavaliselt informatsiooni puudumise hetkel ja meie olemus otsib alati vastuseid kõikidele meie küsimustele, sundides meid uurima igat teadvuse nurka.

Inimesed, kellel on sügav teadvustamine, arusaamine ja teadmised, on oma olemuselt vaimsed ja lõpuks juhib see meid Armastuse poole, mis on hirmu vastand. Kui tunneme hirmu kuid suudame sellega edasi liikuda, ei mõjuta see meid, ega võta meilt rõõmu ära. Rõõmus olemine toob esile avanevad võimalused. Kui oleme Armastuse seisundis, siis pole selguse puudustja kõik muutub meile kättesaadavaks. Meile antakse vaid tööriistad, kuid meie ise otsustame, kuidas neid oma elus kasutada ja kuidas võidelda oma hirmudega. Me ei märka, kuidas aeg mõjutab kogu Universumit, sest meie mängud on ainulaadsed. See oli jumalate mäng, kus me pidime end peitma, siis ennast intensiivselt otsima ja lõpuks avastama olemasolu tõe. Isegi meie elu kõige tumedamad päevad annavad vastused, mida me poleks muul viisil mõista saanud. Me pole kunagi üksinda. Meie ümber on alati olendid, kes on osa meist, kes kaasa elavad ja aitavad. Oleme osa suurest Valguse perekonnast. Valgus, mida me praegu endas kanname, jääb igavesti nähtavaks. Kurjus tähendab lihtsalt “mitte midagi”, see on meie ruumi illusioon! Peame seda meeles pidama ja mängima selles maailmas suure Armastusega!