Praegu võib paljudel inimestel olla tunne, et elu ei liigu enam vanaviisi. Midagi justkui muutub sügavamal tasandil, isegi kui väliselt ei ole kõik veel selgelt nähtav. Võib tekkida tunne, et vanad mõtted, suhted, harjumused ja hirmud ei mahu enam uude olemisse. See, mis varem tundus loomulik või tuttav, võib nüüd tunduda raske, võõras või isegi tühjana. Seda aega võib kirjeldada kui sisemist ümberhäälestumist. Justkui koguks elu inimese tagasi ühte keskpunkti  tagasi iseenda, oma tõe ja praeguse hetke juurde.

Vanad mõttemustrid hakkavad lagunema

Meie teadvus on kaua olnud hajutatud erinevate mõtete, hirmude, mälestuste ja täitumata stsenaariumide vahel. Osa tähelepanust on olnud minevikus, osa tulevikus, osa suhetes, mis on juba ammu oma jõu kaotanud. Inimene võib elada olevikus, kuid sisemiselt olla seotud paljude lõpetamata lugude ja tunnetega.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.