Me praegu elame läbi unikaalse aja ja seda aega ei saa mõista oma mõistusega seda saab vaid sisemiselt tunda ja teadvustada, see on seotud sellega , et me nagu kolime ühest maailmast teisse. Vanas maailmas olles me tundsime piire ja piiranguid, kuid see on olnud vajalik mänguks, milles oleme olnud. Praegu meid miski ei sega, me saame ilmutada armastust ja peegeldame teineteises enda erinevate omadustega. Seega kui sees tekib mingi protest või vastupanu, me saame seda aktsepteerida armastusega ja lubame lahustuda enda armastuses. Arengu teekonnal kui inimene saavutab sisemise heaolu ja armastuse seisundi ta läbib ka kahetsuse, see pole enesepiitsutamine vaid tunnistamine: jah, see mind praegu segab, ma võtan vastu seda, mis praegu muuta ei saa kuid samas lasen lahti seda, mida rohkem ei vaja.  Kui sees tekib sisemine vastupanu, seda tuleb võtta vastu, ehk teadvustada, et sinus on see energia aga sa ikka saad sellega hakkama ja sina väärid armastust ja soojust ja see keda sa võtad vastu samuti väärib sama. Me kõik oleme enda vahel seotud ja oleme üks ja me tuleme ühest Looja allikast.