“Ma olen oma reaalsuse looja, ma loon kõike, mida vajan.” Inimesed, kes pole kunagi puutunud vaimse kirjanduse ega enesearenguga, ei mõista seda. Nad vaatavad enda ümber, näevad oma elus toimuvaid probleeme ja jõuavad järeldusele, et nemad poleks selliseid asju tahtnud. Nad näevad ainult kaost, probleeme ja negatiivsust. Aga on inimesi,
Paljud riidlevad endaga oma negatiivsete mõtete pärast. Kuid kas meie ise pole need loonud? Ja kas on mõtetennast hukka mõista, kritiseerida, sukeldudes sellega veelgi sügavamalt negatiivsusse? Mõtted saavad meie omadeks, kui me nendesse sukeldume ja nendega oleme haaratud. Me pöörame neile tähelepanu ja need muutuvad osaks meie vaimsest kehast. Siis
Tavaliselt suuname oma jõu täiesti vales suunas. Meie Vaba Tahe saab otsustada, kuhu suunata ja kuidas kasutada. Paljud meist näevad Valguse puudust ja siis annavad sellele elu ja jõu, tulemuseks saades pimeduse. Pimedus on meie reaalsuse mängulaual illusioon. Ilma selleta ei suuda me Valgust näha. Kuid me oleme nii võimsad,
Antud tekst võib olla pisut raske kohe mõista, kuid see on informatsioon toimuvatest protsessidest füüsilisel tasandil. Juunis jätkame oma arengu- ja kasvuteed, ületades raskusi, mis tulenevad kõrgema vaimse energia mõjust kõigil energiatasanditel. Need mõjud põhjustavad sügavaid muutusi energiakehades. Teadvuse arendamisega tegelevad inimesed võivad kokku puutuda raskustega erineva vibratsioonitasemega energiakehade ühendamisel.
Paljud inimesed, kes püüavad mõista ja teadvustada toimuvaid protsesse ja elu jõudu uues energias, hakkavad oma arenguteel jälgima, mida ja kuidas nad söövad. Nad hakkavad puhastama organismi, proovivad erinevaid dieete, täieliku paastumist, võitlevad oma keha harjumuste vastu, piirates ennast teadvustatud ja valgustatud elu nimel…Kas see tõesti aitab saada “valgustatud inimeseks“?
Juunikuu ilmutab avanemise vibratsioone. Langevad saladuste loorid paljastades varjatud teemad ja piiravaduskumused. Sellel kuul nagu purunevad energiabarjäärid, mis enam ei suuda kõrge sagedusega infot tagasi hoida. See on kui liblika kookonist väljumine, mis tähendab, et sa enam pole röövik ja kookon ei piira enamsinu endise maailma piire. Paljudel inimestel toimub
Võimalik, et praegu me võime tunda erinevaid seisundeid, eriti need inimesed kes on liikumas oma arengu teel, kes on tundlikud ja empaatilised uue energia suhtes, samas me võime veenda iseennast ja teisi, et meilon kõik kontrolli all, hoolimata sellest, kui tasakaalust väljas me ennast tunneme. See on praegu normaalne –
Teema, millest ma rääkida soovin, pole uus, kuid endiselt oluline paljudele. Kuigi liigume ühiselt võitluse ja vastasseisu maailmast usalduse, koostöö ja rõõmu maailma suunas, igaüks liigub oma kiirusega, ning mingil eluhetkel kohtub igapäevaelus igavuse, mõttetuse, pettumuse ja soovimatusega midagi teha, täielikult võivad puududa soovid, püüdlused, kavatsuses. Elu muutub maitsetuks, värvituks,
Kogu meie elu on väljakutse endale. Sündimisest kuni viimase hingetõmbeni läbime meie kõik oma elu, kui vastupidavuse katset… Ja ellujäämiseks, vastu pidamiseks, eneseteostuseks me õpime elama sel planeedil, ületades takistusi. Keegi arendab endas praktilisi oskusi, et osata teha; keegi intellektuaalseid, et teada ja luua; keegi arendab endas tundlikkust ja maailma
Kui inimene elab puuduses ja kannatab selle pärast, soovitan alati nihutada tähelepanu puudusest sellele, mis on praegu inimese elus olemas, ning tänulik olla selle eest, mida omad. Kuid siin võib mõistus sattuda lõksu: „ma suunan tähelepanu sellele, mis mul on ja olen selle eest tänulik, kuid küsimus jääb siiski lahendamata.
