Veel 20 aastat tagasi oleks mind selle eest, kui ma ütleksin alati järgi ainult oma sisemisi seisundeid, hukka mõistetud ja süüdistatud egoismis. Kuid viimastel aastatel hakkab üha suurem hulk inimesi mõistma, et õnnelikku inimest tuleb kohandada maailmaga, mitte inimest kohandada vähem kannatama õnnetus maailmas. Kui sa usaldad iseennast, kui kuuled oma sisemist häält ja ausalt järgid seda, ilmneb sinus mingi jõud, mis sind juhib ja sunnib elus muutusi tegema: ehkki algul võivad need mõistusele tunduda hirmutavad, osutuvad need lõpuks alati kasulikeks.

Meil kõigil, kes on harjunud elama “nagu peab” ja “nagu on kombeks”, on väga raske neist piirangutest välja murda, raske anda endale vabadust. Pealegi on meie mõistus väga kaval ja abivalmis igas olukorras loogiliselt tõestama, miks ei ole õnn meie jaoks võimalik (sest “ema ei armastanud meid lapsepõlves”, “meil pole õiget kehaehitust”, “meil pole vajalikku haridust” jne). Kuid samm-sammult iseennast usaldades saame siiski vabaduse olla ise.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.