Kogu meie elu on väljakutse endale. Sündimisest kuni viimase hingetõmbeni läbime meie kõik oma elu, kui vastupidavuse katset… Ja ellujäämiseks, vastu pidamiseks, eneseteostuseks me õpime elama sel planeedil, ületades takistusi. Keegi arendab endas praktilisi oskusi, et osata teha; keegi intellektuaalseid, et teada ja luua; keegi arendab endas tundlikkust ja maailma esteetilist tajumist, õppides loovust. Inimesed avavad endas erinevaid “jõukeskusi”, et olla teiste inimeste poolt nõutud ja hinnatud.

See on seotud ellujäämisega sotsiaalses keskkonnas kui isiksuse vajadus: olla vastu võetud, saades heakskiitu, imetlust, austust. Sellised sotsiaalsed tunded tagavad justkui isiksusele turvalisuse.  Seetõttu tundub konkurents “olla parim” teiste seas usaldusväärse enesepäästmise kriteeriumina. Kuid kogemus sotsiaalsetest suhetest on väga vastuoluline ega taga “rahulikku elu” intelligentsele, andekale, võimekale ja töökaile. Kui sa võidad konkurentsis, siis sa võid kergesti kaotada sarnasuses teistega, kuid sa pole nendega sarnane.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.