Teema, millest ma rääkida soovin, pole uus, kuid endiselt oluline paljudele. Kuigi liigume ühiselt võitluse ja vastasseisu maailmast usalduse, koostöö ja rõõmu maailma suunas, igaüks liigub oma kiirusega, ning mingil eluhetkel kohtub igapäevaelus igavuse, mõttetuse, pettumuse ja soovimatusega midagi teha, täielikult võivad puududa soovid, püüdlused, kavatsuses. Elu muutub maitsetuks, värvituks, ükskõikseks ja üldse pole selge, miks ja milleks me siin oleme. Ma võrdlen seda sageli arvutimänguga. Kujuta ette, et mängisid väga kaua aega arvutimängu, kus kogu tähelepanu oli suunatud sellele, et meie tegelane liiguks ühelt tasemelt teisele.

Kuid mängu piiridest väljaspool oli mängija ise – Hing, kes tegelase-avatari kaudu kogeb kogemusi: kannatlikkust, vastupidavust, kaastunnet jne. Võidu ja pääs järgmisele tasemele oli tihedalt seotud mängu süžeede ja selle reeglitega. Näiteks meie elus on see haridus, karjäär, õnnelik perekond, tervis, raha, austus ja tänulikud järeltulijad.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.