Üks keerulisemaid, aga samas kõige vabastavamaid samme elus on õppida lahti laskma inimestest, kes ei ole valmis sind päriselt armastama, nägema või hoidma. Mitte vihaga, mitte süüdistades, vaid rahulikult mõistes: igaüks ei saa meiega kaasa tulla sinna, kuhu me sisemiselt kasvame.тVahel kulutame tohutult palju jõudu suhetele, kus oleme ainsad, kes kirjutavad, selgitavad, parandavad, ootavad ja loodavad. Me proovime olla veel mõistvamad, veel kannatlikumad, veel vajalikumad. Sügaval sees loodame, et kui anname piisavalt, siis meid lõpuks märgatakse. Aga armastus, mis vajab pidevat tõestamist, hakkab tasapisi väsitama keha, südant ja hinge.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.