Tahan rääkida ühest mustrist, mis paneb paljud naised endas kahtlema ja otsima vastuseid sealt, kus neid tegelikult ei ole. See on olukord, kus mees kaob vaikusesse. Ta lõpetab kirjutamise, ei selgita midagi, ei ütle otse, mis toimub. Veel eile oli teie vahel soe vestlus, lähedus, huvi või lubadus uuesti kohtuda. Ja siis äkki on vaikus.

Naine jääb sageli sellises olukorras üksi oma mõtetega. Ta loeb vanu sõnumeid, vaatab, kas mees on sotsiaalmeedias aktiivne, otsib vihjeid ja püüab aru saada, mis juhtus.

Võib-olla juhtus temaga midagi?
Võib-olla ta jäi haigeks?
Võib-olla ma ütlesin midagi valesti?
Võib-olla tal on tööl raske aeg?
Võib-olla ta lihtsalt kardab tundeid?

Aga väga sageli ei ole asi selles, et juhtus midagi ootamatut. Asi on selles, et mees tegi valiku. Isegi siis, kui ta seda sõnades ei ütle.

Ja kõige olulisem: see ei tähenda, et sinuga oleks midagi valesti. See räägib rohkem temast, tema valmisolekust, tema küpsusest ja tema prioriteetidest.

Mehed ei kao tavaliselt sellepärast, et tunded on liiga tugevad. Nad ei ignoreeri naist sellepärast, et on nii armunud, et ei suuda kirjutada. Nad ei kao nädalateks ainult seetõttu, et ei jõua oma mõtteid korda seada.

Inimene kaob siis, kui ta ei vali. Võib-olla ta ei sõnasta seda endale nii selgelt. Võib-olla ta ei mõtle teadlikult: „Ma ei vali teda.” Kuid tema käitumine räägib selle tema eest. Kui ta ei võta ühendust, ei tee samme, ei loo selgust ja ei hooli sellest, kuidas sina end tunned, siis ta ei tee sind oma prioriteediks. Sa võid olla huvitav, ilus, tark, soe ja ligitõmbav. Aga kui inimene ei ole valmis panustama, ei ole see ikkagi valik sinu kasuks. Tõeline huvi ei väljendu ainult ilusates sõnades või intensiivses alguses. See väljendub järjepidevuses.

Mees, kes tahab naisega päriselt olla, ei kao nädalateks vaikusesse.
Mees, kelle jaoks sa oled oluline, ei pane sind pidevalt kahtlema.
Mees, kes näeb sinus väärtust, ei käitu nii, et tunneksid end varuvariandina.

Kui mees kaob ja ilmub hiljem uuesti kerge küsimusega: „Kuidas sul läheb?”, siis tasub olla tähelepanelik. See ei pruugi olla tõeline tagasitulek. Mõnikord on see lihtsalt kontroll: kas sa oled veel olemas? Kas sa ootad? Kas sa oled valmis uuesti vastu võtma inimese, kes vahepeal sinu tunnetega ei arvestanud? Just sel hetkel tasub endalt küsida: kas mina valin teda?

Kas ma valin inimese, kes ignoreerib minu tundeid?
Kas ma valin inimese, kes ilmub siis, kui tal on igav või kui muud varianti ei ole?
Kas ma valin inimese, kes kasutab minu kannatlikkust selleks, et tunda end tähtsana?

Ja veel üks aus küsimus: kas ma tõesti armastan seda meest või püüan lihtsalt võita mängu, millest tema on juba ammu lahkunud?Naise väärtus ei alga sellest, kui palju tähelepanu ta saab. See algab sisemisest otsusest: ma ei investeeri sinna, kus mind vähendatakse, ignoreeritakse või hoitakse ebamäärasuses. Kui mees läks ära, lase tal minna. Kui mees vaikib, ära jookse talle järele. Üks kord võib kirjutada, et veenduda, kas inimesega on kõik korras. Aga ära muuda seda oma väärikuse kaotamiseks. Kui mees ilmub uuesti lihtsa „tere” või „kuidas läheb?” sõnumiga, ära kiirusta kohe kõike unustama.

Sest inimene, kes päriselt valib sind, ei pane sind pidevalt kahtlema oma väärtuses. Ta ei kao seletamatult. Ta on kohal. Mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Ja need, kes kaovad, ei ole enamasti eksinud. Nad on lihtsalt teinud oma valiku. See valik ei määra sinu väärtust. See näitab ainult nende küpsust ja valmisolekut. Aga ka sina võid valida. Ja kõigepealt võid valida iseenda.