Hülgamishirm ja tagasilükatuse haav: miks inimene kaotab kontakti iseendaga
Tagasilükatuse või hülgamise haav on palju levinum, kui esmapilgul tundub. Sageli ei teki see täiskasvanueas, vaid palju varem, lapsepõlves. Kui laps ei koge piisavalt turvalist, stabiilset ja usaldusväärset sidet ema või mõne teise olulise täiskasvanuga, võib tema sisse jääda sügav hirm: “Mind võidakse maha jätta. Mind ei pruugita valida. Ma ei pruugi olla piisav.”
Oluline on lapse jaoks turvaline emotsionaalne side. Kui see side on nõrk, katkendlik, hirmutav või ettearvamatu, õpib laps maailma tajuma paigana, kus armastus ei ole kindel. Täiskasvanuna võib ta küll mõistusega aru saada, et ta on iseseisev inimene, kuid sisimas elab temas endiselt vana hirm kaotada lähedus, armastus või kuuluvustunne.