Digitaalne reaalsus tungis meie ellu nii kiiresti, et me ei pannud seda ise tähelegi. Nutitelefon on inimese elust tasapisi väga palju välja tõrjunud. Sellest on saanud peaaegu igaühe lahutamatu osa. Nii vanad kui noored võtavad telefoni kaasa kõikjale ega lahku sellest hetkekski. Inimesed hoiavad nutitelefoni käes enne magamaminekut, võtavad selle esimese asjana kätte ärgates, liiguvad sellega kodus ja väljaspool kodu. Kaasaegsed seadmed annavad ligipääsu rahale, meelelahutusele, suhtlemisele, töö dokumentidele, e-postile, fotoalbumile ja paljule muule.

On juba terve põlvkond, kelle elu on alates eostamise hetkest kuni tänapäevani täielikult digitaalsesse keskkonda salvestatud, alustades ema fotost kahe triibuga rasedustestil ja lõpetades nende täiskasvanuks saamisega. Kogu nende elu on täielikult kajastatud nutitelefoni foto- ja videogaleriis. Ja võiks ju mõelda: mis selles siis halba on? Need on ju tänapäeva maailma reaalsused. Jah, nii see on, kuid mitte päris. Psühholoogid ja psühhiaatrid märgivad parandamatult suurt psüühikahäirete kasvu, nagu ärevushäired, obsessiiv-kompulsiivne häire, depressiivsed häired ja paljud teised. Märgatakse ka väga kiiret erinevate sõltuvuste kasvu, kuid inimesed ei pane seda tähele, sealhulgas ka iseenda juures.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.