Viimasel ajal on kõige levinum küsimus, mida mulle esitatakse: “Mis minuga toimub?” Keegi ei maga öösel, näeb õudusunenägusid ja ärkab kurnatud. Keegi kogeb intensiivseid emotsioone, mis ei vasta elus toimuvale. Keegi tunneb sügavat kurbust ja raskust südamel ilma nähtava põhjuseta. Keegi kogeb ootamatut hellust ja hingesugulust teiste inimestega, kuid kardab samal ajal haavatavust. Kellelgi ilmnevad kummalised füüsilised sümptomid. Keegi tunneb täielikku rahulolu ja aktsepteerimist just siis, kui elu on raske. Kõigil neil juhtudel küsivad inimesed: “Mis minuga toimub?” Aga vastus peitub hoopis sügavamal küsimuses: kes me tegelikult oleme?

Me ei ole lihtsalt inimesed. Me ei ole isegi lihtsalt hinged, kes rändavad elust ellu. Me oleme esindajad lugematutest maailmadest, millel on keeruline pärand ja ainulaadne geneetika. Meie rakkudesse on kirjutatud kõigi meie esivanemate mälestused, mitte ainult maisete, vaid ka kosmiliste. Ja praegu, kui need mälukihid avanevad, hakkame mõistma, kes me tegelikult oleme. Peaaegu kõik, kes on asunud teekonnale iseenda poole, kohtavad seletamatut sisemist igatsust ja kurbust. See tuleb pinnale paratamatult. Kui see tunne tuleb, ärge võidelge sellega. Öelge endale: “Jah, mul on kurb. See tunne on tõusnud pinnale, sest on aeg. See lahkub.” Ja seejärel öelge sellele tundele: “Ma võtan sind vastu. Ma armastan sind. Ma lasen sul minna.” See ei ole nõrkus. See on hingeline töö.

Meie keha on ainulaadne instrument. Igasuguste ootamatute füüsiliste sümptomite puhul toetage rahumeelsust ja aktsepteerimist. See leevendab teie seisundit ja toetab üldist transformatsiooni. Paljud meist töötavad praegu une ajal. Kui näete ärevaid või õuduslikke unenägusid, ei pea te midagi tegema. Öelge lihtsalt endale: “See on vaid unenägu. Kõik on lõppenud. Tänan, lasen lahti.” Hirmude puhul on see sama. Meenutage kedagi armastust ja pange hirm tema asemele. Öelge: “Hirm, ma võtan sind vastu, tänan kogemuse eest, armastan sind.” Ja see lahustub.

Sotsiaalne tõmbumine ja apaatia on samuti normaalne. Ärge sundige ennast. Selliste seisundite kaudu toimub sügav sisemine töö. Lubage endale seda aega armastuse ja kehahoolega läbi elada. Ärge kartke, te ei muutu sotsiofoobiks. Te küpsete ja tugevnete, et naasta ühiskonda uuel tasandil. Ja naastes võite avastada, et inimesed teie ümber on muutunud meeldivamaks, sest ka nemad on läbinud oma transformatsiooni. Mis iganes toimub, teie süda ei eksi kunagi. See teab, et kõik kulgeb plaani kohaselt. Igas olukorras kontrollige oma südame tunnet ja meenutage, kes te tegelikult olete.