Kui hakkad elama kindlas teadmises, et oled looja, kui esimest korda mõistad, et just sinu sisemine seisund loob sinu reaalsuse ja sinu suhtumine inimestesse kujundab nende suhtumise sinusse, tunned, justkui sul kasvaksid tiivad selga. Sa hakkad tajuma, kui suur õnn on see, et saad nüüd oma elu juhtida! Mõnda aega liigud nagu rööbastel selles uues reaalsuses ja uued võimalused inspireerivad sind väga. Tundub, et siin see on – õnn, püsiv ja stabiilne. See on käeulatuses, lihtsalt tuleb veel üks samm teha – ja kõik sinu elus saab olema imeline.

Kuid siis saabub hetk, kui samad olukorrad, mis varem sind endast välja viisid, tulevad tagasi, ja kummalisel kombel ei suuda sa nendele enam maagiliselt reageerida. Sa vihastad, ärritud, kaotad usu endasse. Ja topeltvihastad, sest tead, et sinu reaalsus sõltub sinust. Sa ei saa endale lubada sellist luksust, et süüdistada kedagi teist selles, et sinu plaanid ebaõnnestuvad. Tekib enesesüüdistus, rahulolematus endaga, pettumus iseendas. Tahan sulle öelda, et need “tõrked” sinu teel õnne või mõne eesmärgi saavutamisel ei juhtu seetõttu, et oled teinud vea või et mingid pahatahtlikud jõud takistavad sind, vaid lihtsalt seetõttu, et me ei tea kogu pagasi  suurust, mida endaga kaasas kanname.

Tundub, et sul on seljas väike seljakott, kuid tegelikult vead sageli endaga kaasa terve vankri, mis on täis eksiarvamusi, perekondlikke komplekse ja pärilikke programme. Sa ei tunne selle raskust enne, kui jõuad selleni, kus see hakkab sind takistama. Siis võivad sind äkitselt haarata kas armukadedus, viha, pettumus, rahulolematus endaga, pettumus kaaslaste suhtes või uskumatus, et oled väärt sellist õnnelikku elu… Igal inimesel on midagi erilist. Kordan veel kord, need tunded ei ilmne sellepärast, et liigud valesti, vaid sellepärast, et need peavadki sellel tasemel esile tulema, et sa saaksid lõpuks silmitsi seista mingi enda omaduse, oskuse või emotsionaalse blokaadiga, mis takistab sind sinu õnne suunas liikumast.

Iga sellist takistust tuleks võtta kui õnnelikku võimalust ennast paremini tundma õppida, paremini mõista, mis ei sobi kokku sinu arusaamaga iseendast. Kui elad päevast päeva harjumuspärast elu, ei märka neid stereotüüpseid mõtteid, suhtumisi ja hinnanguid, mis tegelikult ei ühti sinu uue minaga – selle minaga, kus tunned end täieliku õigusega inimesena siin reaalsuses.

Kui vaatad sellele mitte kui takistusele oma teel, vaid kui olukorrale, mis annab sulle võimaluse lõplikult eemaldada see kivi oma teelt ja mõista – miks see pööre mulle vajalik on, mida ma tahan ja mida ma saan endas sellel etapil muuta – märkad üllatusega, et pärast seda, kui oled selle, niinimetatud, ebaõnne või pettumuse läbi töötanud, oled muutunud mitu korda tugevamaks. Sul võib avaneda võimalus oma edasiliikumise plaani hoopis teisiti koostada. Võib-olla jätkad teistsugust teed. Võib-olla saad aru, et hoopis teine soov on sinu jaoks olulisem. Selline suhtumine praegustesse ebameeldivustesse kui suurepärasesse võimalusse lahendada probleem, mis oli varjatud ja nüüd nähtavale tulnud, aitab säilitada optimismi ja võitlusvaimu selle saavutamiseks, mida tahad. Kuid mis kõige tähtsam – see aitab säilitada energiat. Rahulolematus iseendaga ja pettumus, et meie eesmärgid ei saavuta täitumist, toovad alati kaasa energiakadu ning sellega ka loova võimekuse vähenemise.

Aga kui suhtud sellesse “möödalaskmisesse” kui suurepärasesse avastusse, kui tarkuse pärlisse, mille sa sellest olukorrast ammutad, ei ammenda sa oma elujõudu, ei lange apaatiasse ega pettu ümbritsevas maailmas ning säilitad usu oma tähte. Sa võid olla väsinud, segaduses ega tea, kuhu edasi astuda, kuid tead kindlalt, et see olukord näitab, et oled õigel teel, sest oled avanud takistuse, mis segas sind edasi liikumast.

Oluline on peatuda ja koondada kogu oma tähelepanu sellele praegusele takistusele, lükates eesmärgi ajutiselt kõrvale ja keskendudes just sellele hetkele. Pole ilmaasjata öeldud, et vaimne areng toimub samm-sammult. Oluline on tegeleda selle “koormaga”, mis sulle ilmseks on saanud, ja see lõplikult kõrvaldada. Siin ei pea midagi ära viskama, lihtsalt vabasta see oma elust.

Seetõttu tahan toetada kõiki, kes on praegu pettunud ja ei tunne oma elus mingit dünaamikat. Eriti pärast mingit edu- või tõusuhetke. Võib-olla oled lihtsalt selles etapis, kus sinu “tõllalt on kivid maha pudenenud” ja sul tuleb nendega tegeleda. See pole mitte pettumust valmistav fakt, vaid hoopis julgustav. Sest selle “tõkke” lahendamine viib sind edasi mitte ainult ühe või kolme sammu võrra, vaid viib sind radikaalselt uuele tasandile.