Kanaldused ei erine tegelikult ennustustest. Nende toimimise põhimõte on sama: informatsioon jõuab inimeseni, ta loeb selle läbi, analüüsib ja seostab enda kogemustega, justkui proovides, kas see reaalsuse mudel talle sobib. Selle tulemusena hakkavad paljud inimesed leidma endas kanaldustes mainitud haiguste sümptomeid, uskuma “ühendustesse”, “olenditesse” ja muudesse “pimedatesse” elementidesse. Kui sõnumis on mainitud konkreetne kuupäev, algab sisemine loendus: millal see sündmus juhtub? Millal kõik algab või lõpeb? Nii programmeerime end ise teatud stsenaariumide järgi ja osaleme pakutud mängus.

See kõik meenutab peent teadvuse programmeerimist, täpsemalt iseenda programmeerimist. Sõnad on nagu koodid, ja kui neid valjusti välja öelda, hakkavad need looma ruumi, materialiseerudes inimese tajus. Kui kordame teatud infot mõttes või sõnades, kinnistame selle oma reaalsusesse ja teadvuse struktuuri. Teisisõnu, me toome selle info oma maailma ja teeme sellest osa oma reaalsusest. Seetõttu pole oluline, kes sõnumi edastab või kui “autoriteetne” allikas on. Oluline on inimese sisemine seisund, sest just see määrab, milliseid vibratsioone ta kiirgab ja millist infot ta vastu võtab. Kõik muu on lihtsalt teadvuse mängud, mis toimivad ainult nii kaua, kui me nendega kaasa läheme.

Tundlikkust nimetatakse põhjusega mõistlikkuseks. Hing ei osale “mõttemängudes” ega vaja oletusi, hirme ega teooriaid. Tunnetus keskendub ainult seisundile, mitte loogikale või informatsioonile, ja liigub ajas ja ruumis vabalt. Küsimus on selles, kes keda muudab: kas sina muudad infot oma tundevälja kaudu või muudab info sinu seisundit, viies sind madalatesse vibratsioonidesse?

Sa valid alati oma seisundi. Kui oled emotsionaalselt tasakaalus ja harmoonilises voos, kohandub ruum sinu vibratsioonidega. See pole info, mis muudab sinu seisundit, vaid sinu vibratsioonid tõusevad, ja mitte iga info ei suuda enam sinu väljas püsida. See lihtsalt ei resoneeri sinuga.

Seega lõpeta “olendite”, haiguste ja muude väljamõeldud kontseptsioonide omaksvõtt. Neid pole olemas. On ainult sina, sinu kujutlusvõime ja arusaam maailmast. Kui sa ise seda protsessi ei juhi, hakkavad teised sulle peale suruma oma konstruktsioone.

Kogu sisenev info mõjutab inimese enesetunnetust — seda, kuidas ta end tunneb ja mida endast arvab. Peamine on mitte lasta sellel infol kinnistuda oma reaalsusesse. Valik on alati sinu: kas võtad selle vastu või mitte.

Kui vaadata erinevate kanaldajate infot, kus nad räägivad haigustest, olenditest, “ühendustest” ja seejärel pöörduvad rakkude ja mikrobiota poole, esitades seda kõike erilise “maitsega”, siis tekib küsimus: mida selline info inimeses tekitab? Esiteks — hirmu. Aga kellele on kasulik, et sa kardad?

Rakud ja paljud muud asjad on lihtsalt konstruktsioonid, mille keegi on loonud. Algupärases looduses neid pole, need on vaid üks reaalsuse kirjeldamise mudel. Kõik, mis meid ümbritseb, on illusioon, mille on loonud teadvus. Kui kõik on illusioon, siis on ka rakud illusioon. Tuleb vaadata loodust, sest see peegeldab põhiprintsiipe, mis eksisteerivad sõltumata mentaalsetest kontseptsioonidest. Lõppkokkuvõttes on kõik, mida me näeme, vaid tajumäng, mitmekihiline hologramm, mis reageerib meie sisemistele seisunditele.

See ei tähenda, et kanaldajate infot ei tohiks kuulata, vaid et tuleb arendada tundlikkust ja mõistlikkust, et mõista omaenda taju süsteemi.

Meie maailm koosneb infost ja energiast. Need protsessid toimuvad samaaegselt:

1. Info muudab energiat.
2. Energia täidab infot.

Inimene on ainulaadne olend, kes suudab neid protsesse juhtida: muuta nende suhet, suunata, tugevdada või nõrgendada.

• See tähendab, et inimene saab kasutada tööriistu, mis vastavad kummalegi protsessile.
• See tähendab, et inimene saab infot tarbida või luua, energiat vastu võtta või koguda.

Esoteerika, mille osaks on ka kanaldajad, sisaldab palju kasulikku infot, mis puudutab inimese enesetunnetust. Esoteerika pole lihtsalt teadmiste kogum, vaid võimaluste väli, kus igaüks otsustab ise, kuidas saadud infot kasutada. Kui inimene võtab esoteerilist infot kui absoluutset tõde, muutub ta juhitavaks. Kui ta aga kasutab seda teadlikult, saab sellest tema sisemise arengu tööriist.

Tundlikkus (mõistlikkus) võimaldab inimesel minna kaugemale piiratud raamidest. See ei allu loogikale ega põhine oletustel, vaid töötab otseselt seisundi ja vibratsioonidega. Kui inimene arendab tundlikkust, muutub ta Hingeks, kes hakkab ise oma liikumist tajutavas ruumis määrama ja seda looma.