Terved põlvkonnad haavatud hingi on praegu Maa peal. Terve põlvkond varjatud sisemist valu, arusaamatust ja solvumist selle inimese suhtes, kes andis meile elu. Kasutamatus, hüljatus ja mittevajalikkuse sündroom, millel on sageli täiesti teadvustamatu suurus. “Mu ema ei armastanud mind”, “Mu ema jättis mind maha”, “Mind anti ära, ema ei vajanud mind”, “Mu ema ei hoolitsenud minu eest ega hellitanud mind”, “Mu ema oli minu suhtes väga karm.” Palju on neid inimesi, kes praegu oma lapsi kasvatab, saavad seda öelda. Suur hulk täiskasvanuid on enesekindluse puudusega.

Elu jooksul sulgeb haavatud hing oma solvangu ema suhtes 7 ukse ja 7 lukku taha ja lisaks peidab sügavalt endasse. Nii muutub solvang varjuks. Inimene kasvab suureks ja otsustab mitte sellele mõelda, ega meenutada, sest see loob valu. Pigem täielik iseseisvus ja maksimaalne eraldatus. Kuid peas alatiseks jääb mõte: kui oma elus kõige lähemat inimest ei saa usaldada, siis mida öelda kõigi teiste kohta? Paljud lõpetavad emaga suhtlemise pikaks ajaks. Mõned – igaveseks.

Selle tulemusena saab see mahajäetud lapse tahtejõud on viidud maksimumini, seda inimest ei pea väljastpoolt millekski motiveerima. “Ma ise”, “Ma ei saa kedagi täielikult usaldada” – selline otsus võetakse vastu üks kord ja igaveseks. See toimib elu esimeses pooles väga tõhusalt. Elu armastab iseseisvaid, aktiivseid ja tegusaid inimesi oma karjääri alguses. Ideaalne saavutaja. “Näen eesmärki, ei näe takistusi.” Töönarkomaan. Sest ta jookseb. Sest ta põgeneb. Selle tunde eest, mis lõikab tugeva valu solvumise tõttu,nagu terav nuga.

Selline inimene tõuseb üles nagu rakett, et hiljem, elu keskpaigas võib sama kiiresti kukkuda. Solvang ei kao kuhugi, seega elab ta selle sisemise pinge tükina endas ja mõjutab väga tugevalt kogu elu. See mõjutab teda alateadlikult. Inimene kohtub elu jooksul nendega, keda tal on väga lihtne hukka mõista. Ta ei mõista väga paljusid inimesi. Ta ei saa teistega halvasti käituda. Kuid temaga endaga käitutakse väga sageli halvasti. Reetmine ja ootamatud lõksud ootavad teda eluteel kõikjal. Ta tuleb nendega toime seni, kuni väsib. Ja kui ta väsib, eraldub ta kõigist, keda ta teadis, maksimaalselt kaugemale, et keegi kunagi ei saaks talle haiget teha.Solvang on lapsepositsiooni näitaja ja energiaauk. Kuidas mõjutab solvang ema suhtes inimese energiavälja? Lapsed ei vaja raha. Nad ei vaja ka tõsiseid täiskasvanute suhteid. Seetõttu tekivad sellel inimesel elus probleemid kas raha või suhetega. Lastel on vaja kiiret rahulolu, tähelepanu ja armastust. LASTELE ON RÕÕMUEMOTSIOONID VÄGA OLULISED! Just rõõm on vastand solvumise tundele. Kui ta saab täiskasvanuks, siis tal seda rõõmu krooniliselt ei jätku. Ta otsib seda rõõmu kõikjalt: toidus, sõltuvussuhetes, karjääris, raha ja edu jahil, reisides ja puhkustel. Ta jookseb rõõmu poole ja ei saa seda leida.

See, mida inimesel lapsepõlves puudu jäi, heliseb tema sees energiatasandil kogu elu. See toimib nagu magnet, tõmmates tema poole vale inimesi ja sündmusi, kordab  sama valu ja põgenemist sellest – põgenemist iseendast.

“Mind ei valita”, “Teised teevad oma tooteid ja teenuseid juhuslikult ja inimesed ostavad seda hunnikute kaupa, ma teen ülihea kvaliteediga, kuid olen inimeste jaoks lausa nähtamatu”, “Ma ei ole kellelegi vajalik”, “Inimesed ei armasta mind ega märka mind”, “Suhete loomine ei õnnestu”, “Tahan finantsvabadust, kuid tunnen pidevat turvatunde puudumist”, “Tõus ja langus…” – sellised negatiivsed uskumused iseendasse saadavad inimesed kogu oma eluks.

Nendest uskumustest sünnib veendumus, et “ma olen vale ja puudulik” ja selle enesehinnangu tunne talumatu. Ühel hetkel saabub pettumus kõiges ja kõigis… ja need tunded piinavad teda ainult ühe eesmärgiga. Et hingetasandil suudaks inimene oma solvangu vabastada. Et ta suudaks taas oma tiivad leida…Kuidas vabaneda solvumisest? Tuleb lahti lasta, võib olla pisaratega. Just need pisarad aitavad jõuda sisemise VABADUSE ja vabanemiseni tundest, et lapsepõlv oli ebaõiglane, valulik ja täis kibedust solvumiste pärast.