Vabaduse mõiste on intuitiivselt seotud väliste piirangutega, seaduste ja ühiskondlike normidega. Kuid omades palju vabadust, võib inimene olla mitte vaba. Näiteks alkohoolik võib olla sõltuv ja seega mitte vabaolla. Ja vastupidi, omades palju väliseid piiranguid, võib inimene sisemiselt olla vaba. Ma proovin loetleda peamised vaba inimese omadused ja minu vaatenurgast.

Vaba inimene teeb otsuseid kergelt, teades, et pole absoluutselt kõige parimat, igaüks viib kaotuseni. Kunagi ei tea täpselt, kuidas kõik lõpeb. Võib-olla muutub kaotus peagi võiduks või see on tulevase võidu vajalik kogemus. Mõtlemisprotsess näib olevat raske, kuigi ilus. Sisemine vabadus eeldab võimet kuulata oma soove ja vajadusi ja see on arenenud isiksuse oluline omadus. See annab enesekindluse, õigsuse ja kerguse tunde, hoolimata takistustest. See on siis, kui sa elad oma elu: teed seda, mis on sulle vajalik, mitte näiteks vanematele, kes soovivad ainult head, pannes oma hirmud lapsele peale, mitte prestiižne ega moes olev, vaid see, mida näitavad tunded ja mõistus.

Otsiv käitumine on samuti seotud vabadusega. Kriisiperioodidel lõpetavad inimesed sageli otsimise. Neil tundub, et sellel pole mõtet ja see on tõesti nii. Otsimine on emotsioonide muutmine ülesandeks, eesmärgiks. Siis kasutatakse emotsioonidest tekitatud energiat õigesti ja eesmärk saavutatakse.

Sisemine vabadus on nõusolek oma puuduste suhtes. Inimene ei ole kõikvõimas. Me eksime, näitame nõrkust, mõnikord ei saa me oma emotsioonidega hakkama ja teeme rumalusi. Saame iseenda suhtes väga halastamatuks kohtunikuks, tehes ebaõiglaselt karme otsuseid. Enese karistamine kahjustab tervist ja vaimu. Peame oskama end andestada. Sisemine vabadus on võime olla voos. Voo seisund on siis, kui tunded ja intellekt on suunatud ühele tegevusele. Siis töötab organism kooskõlastatult, kasutades kõiki oma võimalusi. Inimene tunneb rõõmu protsessist ja saavutab kindlasti tulemuse. Miski sees ei sega.

Sisemine vabadus on arusaamast, et aeg on paratamatu. “Kõik läheb mööda, ja see ka möödub.” Selle lihtsa tõe unustamine tähendab oma aega raisata, elades illusioonis. Vaba inimene elab reaalses maailmas. See on võime hinnata iga oma päeva. Siin ja praegu ei kordu kunagi. Edasilükkamine lühendab elu, sest elu mõõdetakse mitte niivõrd aastate, vaid emotsioonide arvuga.

Sisemine vabadus on võime tunda, hoolimata valust, usaldada, hoolimata reetmisest, julgeda vastu minna hirmule. Kõik see puudutab tundeid. Need võimaldavad  orienteeruda ja õigesti reageerida. Tunded on info esmasteks allikateks. Neid ei tohi maha suruda ega ignoreerida, isegi kui need on väga ebameeldivad. Intuitsioon tugineb neile ja aitab leida õigeid otsuseid.

Sisemine vabadus on Everesti, Elbruse, maratoni, sajameetri jooksu, oma nõrkuse alistamine. Mida sa suudad ja mida mitte. Mõista oma võimeid ja laiendada neid. Tunda rõõmu ületamisest ja saavutamisest, uurida oma piiranguid ja neid rahulikult aktsepteerida. Sisemine vabadus on võime naerda iseenda üle. Elu ei tohiks võtta liiga tõsiselt. Eneseiroonia on vaba inimese oluline omadus. Sisemine vabadus on juulikuu vihm ilma vihmavarjuta. Lasta oma sisemisel lapsel vabaks saada, lubada tal rõõmustada, hoolimata tingimustest ja rumalatest reeglitest. Andke endale emotsioone ja laske kogu maailmal oodata.

Sisemine vabadus on valikuvõimalus, alati. See võib olla keeruline, kuid see on olemas. See võib kahtlusi tekitada, kuid see on valik, mida teete ise, mitte oludele. Sisemine vabadus on eneseväärikus. See määrab suhtumise iseendasse, kas olete enda jaoks lähedane inimene või “mitte sõber ega vaenlane, lihtsalt nii…” Hoolitsus oma keha ja hingede eest on vajalik. Vaba inimene kohtub raskustega nagu kõik teisedki. Kuid need ei pane teda ummikusse, isegi kriiside ajal ei kaota ta ennast. Ja see on iga probleemi lahendamise võti.