Me võime olla hetkedes, millal ei tea mida valida ja kuhu liikuda, tegeleme enesepiitsutamisega ja ei luba endale olla, kuid just seda seisundit paljud meist kogevad praegu. Võta vastu enda seisund: Ma praegu ei tea mida ma vajan ja kuhu ma pean liikuma ? Aga sa saad täita tänulikkusega igat oma elu hetke ja siis sa oled seisundis milles avanevad sinu hinge tuleviku plaanid, on vajalik vaid usaldus. Asi on selles, et sinu uus projekt, sinu uus suund ja realiseerimine asub pisut kõrgemates sagedustes ja sõltuvad sinu  sisemisest seisundist. Paradoksaalne on see, et inimene satub nukruse, ükskõiksuse, tühjuse ja hõljumise seisundisse just siis, kui ta on peaaegu jõudnud uuele tasemele.  Tema ees on trepp juba olemas, saab  avada ukse ja jõuad uuele tasemele. Kuid selleks, et avada see uks, tuleb läbida asted, mis eraldavad uuest korrusest, tasemest. Aga neid saab käivitada ainult positiivsete emotsioonidega. Sest uus elu on kvaliteetsem ja “õnnelikum” kui see, mida sa enne elasid.

Kindlasti mäletad oma kogemusest – kõik insaidid, enda avastused ja ideed on juhtunud pärast seda, kui sa leppisid ja võtsid vastu olukorra. Tollel hetkel lihtsalt oled alla andnud olukorrale, loobunud võitlemisest, oled olnud nõus mitte millegagi: vähemalt elad, katus on pea kohal olemas, hingad, on leid laual, on nii nagu on.  Selles etapis loobud täielikult oma ambitsioonidest ja hakkad rõõmu tundma elementaarsetest asjadest – et oled elus, hingad, saad näha loodust, päikest, taevast… Vaikselt   tänulikkuse seisundis muutub sinu meeleolu üha õrnemaks, üha õnnelikumaks. Sa võid kogeda soojuse voolu oma südames, imetleda ja rõõmustada pisiasjade üle.