Paljudele on ammu teada, et on oluline ja tervendav märgata, tunda, nautida seda maailma, mitte jälitada tulemusi ja saavutusi, olles mõtetega minevikus või tulevikus. Kuid hoolimata sellest elab meis endiselt palju harjumuslikke programme, mida mõnikord on raske jälgida ja mis takistavad meid jooksvat hetke nautimast. Mõnda aega tagasi kogesin seda
Tragöödia hetked – see on igaühe valik astuda ühtsusesse, mõista, et kõik on omavahel seotud, ühendada see, mis on erinevatel pooltel või astuda tühjusesse. Meie ülesanne, kes me käime vaimse arengu teel, on teha nii, et inimesed, kes on sinu ümber, ei astuks sellesse tühimikku, hoida neid libisemast viha, vaenu,
Kosmilise Vaba Tahte ja Valiku Seaduse kohaselt ei saa me sekkuda teise inimese olukorda ilma tema loata. Need, kes liiguvad vaimse arengu teel, teavad seda, ning ka seda, milline “tagasilöök” võib saabuda. Seda saab teha ainult juhul, kui inimene ise on abi palunud või kui oled küsinud kõrgema mina loa
Me ei suuda ümbritsevaid inimesi kaitsta elu õppetundidest, mille nende hinged on endale valinud. Olgu see siis vanemad, lapsed, abikaasad või armastatud. Hoolimata sellest, kui hoolikalt me oma lapsi kaitsta püüame kõigi elu keerdkäikude eest, peavad nad lõpuks siiski silmitsi seisma nende katsumustega, mille nad ise on valinud. Ja kõik
Sind ümbritsevad erinevad inimesed, kuid nende hulgas on neid, kellele on mugav kasutada sinu ebavabadust ja valmisolekut loobuda oma arvamusest. Kuid kui hakkad endast mõtlema ja asetad ennast esikohale, siis kohe sattud nende inimeste negatiivsuse mõju alla. Teel iseenda juurde sind ootavad mitte alati meeldivad avastused. Näiteks saad aru, et
Aastakümneid on teada seosest “mõte-tunne-tegevus-tulemus”, kuid viimastel aastatel kõlab üha sagedamini teine seos “energia-kiirgus-vibratsiooniline resonants”. Siiski pole nende kahe vektori vahel põhimõttelist erinevust, nad kõnelevad samast asjast. Tegelikult asi on selles, et mateeria on sama vaim, samad footonid, sama energia, mis on teatud viisil struktureeritud. Just meie meeleolu, tähelepanu fookus
Mai kuus tekkib äkiline paljude uute reaalsuste variantide idanemine, ehk korraga võib juhtuda palju erinevaid väikeseid sündmusi. Segaduse ja kaootiliste sündmuste keskel, mis kaasnevad vana maailma lagunemisega, ilmuvad ootamatult teistsuguste nähtuste võrsed. Iga üksik episood võib tunduda juhuslik ja vähemoluline, kuid kõik koos moodustavad nad terviku, teise maailma mustrid. Koos
Milles on kaastunde ja haletsuse vahe? Nüüd, kui elu on meile kõigile korraldanud eksami, on need küsimused eriti olulised. Sest hoolimata olukorra illusoorsusest on üha rohkem põhjusi, mis tekitavad neid tunded. Tundub, et mõistad, et inimeste haigused ja isegi surm pole juhuslikud, tundub, et pole soovi sukelduda negatiivsusse, kuid ikka
Täna soovin rääkida teemast, mis on oluline kõigile, sest see puudutab Ma toimuvat üleminekut. See teema on hirm. Fraas “hirm on tee vabadusse” sündis ühes kirjas, sain selle naise käest, kes vältis õiguslikke vaidlusi ebaausa ettevõttega. Naine kirjutas, et ei soovi osaleda tüliküsimustes ja üldse kardab administratiivseid jõustruktuure. See on
Uut reaalsust me sünnitame seestpoolt. Muutub ka loomise protsess. Midagi uut (ideid, mõtteid) me sünnitame samuti seestpoolt. Analoogiliselt, kui kõrgemad jõud valgustavad meile millega tuleb tegeleda ja tulemusi näha, toimub sama protsess ka siis, kui ilmub midagi uut. Inimesel on uue suhtes mingi ootus, ehk ta ootab midagi konkreetset, tavaliselt
