On hetki, mil tundub, et elu kiireneb. Sees justkui nihkub miski paigast: vanad harjumused ei toimi, tuttavad vastused enam ei rahusta ja isegi keha võib reageerida teravamalt kui varem. Mõni nimetab seda ärkamiseks, mõni transformatsiooniks, mõni lihtsalt elukriisiks. Vahet pole, mis sõna sa kasutad — kogemus ise on sageli sama:
Miks kriisid ja sisemised vapustused meie elus võimenduvad ja muutuvad sügavamaks. See on tekst sellest, kuidas reaalsus aitab meil tagasi jõuda terviklikkuseni, tuues nähtavale kõik selle, kus me ei ela oma tõelisest olemusest lähtuvalt.
Teadvuse laienemise teekonnal on erinevaid etappe ja üks neist võib olla üksiolemine. Kui sinu sisemine maailm muutub, hakkavad lahustuma vanad uskumused, mis õpetasid, et sa “pead” kogu aeg kellegagi koos olema, et olla turvaline, väärtuslik või armastatud. Paljude jaoks on hirm üksi jääda viinud suheteni, mis põhinesid mitte päris kooskõlal,
Kujutate ette: kogu meie teaduse olemasolu aja, lõputute vaidluste ja teooriate kiuste teame me Universumi kohta kindlalt vaid üht: see, millest kõik sünnib, sinna see ka naaseb. See on ainus tõeliselt kindel tõsiasi. Kõik muu on oletused. Vaadake ringi: ● tähed sünnivad kosmilisest tolmust ja muutuvad lõpuks taas tolmuks ●
Paljud meist on aasta algusest alates tundnud suurte muutuste energiat, mis meid ümbritseb ja kaasa haarab. See on tunne, et ees ootab midagi suurt — muutused, mis võivad meid hinge põhjani raputada, ja samas paradoksaalsel moel suunata paljut väga positiivsesse voogu. See on korraga hirmutav ebakindlus ja lootustandev ootusärevus. Nendel
Sa oled seltskonnas, laua taga on lärmakas. Arutatakse uudiseid. Hindu. Seda, “kuhu kõik veereb”. Keegi tõstab häält. Keegi segab vahele. Sina vaikid. Mitte sellepärast, et sul poleks midagi öelda, vaid lihtsalt enam ei taha vaielda vaidlemise pärast. Ümbritsevad muidugi märkavad seda ja keegi nähvab irooniliselt: — „Mis, nüüd oled valgustunu
Me kõik elame erinevates reaalsuse tunnelites, mis on ette määratud meie väärtustetaseme, nende ülesannete mastaabi, mida me endale seame, ning nende vajaduste järgi, mis on meie jaoks parajasti aktuaalsed. Sõltuvalt sellest, millise objektiivsuse või illusioonide prisma kaudu me seda maailma vaatame, kujuneb ka kogu see sündmuste voog, mis meie elus
Mõnikord tunnen, et meie planeet on justkui astunud uude rütmi. Nagu oleks õhk muutunud peenemaks ja kiiremaks, nagu oleks päevades rohkem liikumist, rohkem signaale, rohkem nõudmisi. Sellisel ajal hakkab eriti selgelt paistma üks lihtne tõde: tähelepanu ei ole lihtsalt pilk või mõte. Tähelepanu on jõud. Ja see jõud toidab alati
See postitus räägib üleminekust uude 12-aastasesse tsüklisse, uue reaalsusmaatriksi kujunemisest ja inimese rollist selles. Sellest, kuidas sisemisest transformatsioonist sünnib kehastunud teenimine, suveräänsus ja küps missiooni teostus. Oleme läbinud kolm ülestõusmise või ülemineku lainet. aasta — uue aastatuhande algus — esimene ülestõusmise laine, 12-aastane periood 2000–2012. aasta detsember oli järgmine võimas
Viimase aja jooksul on paljud tundnud, nagu toimuks midagi olulist – nii enda sees kui ka laiemas ühises väljas. Mõnel tuleb esile väsimus ja tundlikkus, teisel vastupidi selgus ja sisemine tõuge edasi liikuda. Kui sa oled juba mõnda aega teinud sisemist tööd, võib see hetk tunduda nagu järgmine etapp: pärast
