Sisemine suveräänsus on muutumas üheks olulisemaks teemaks inimese praeguses arenguetapis. Üha rohkem inimesi tunneb, et vanad mustrid enam ei tööta. See, mis varem tundus armastuse, kohustuse või headuse väljendusena, võib täna hakata tunduma hoopis sisemise väsimuse, sõltuvuse või enesekaotamisena. Pikka aega on inimkond kandnud endas ohvrirolli mustrit. See ei tähenda alati, et inimene oleks nõrk, abitu või pidevalt kaeblev. Sageli on ohvriroll olnud peidetud väga ilusate sõnade taha: armastus, kohusetunne, kannatlikkus, perekonna nimel elamine, teiste pärast loobumine.

Kuid tänases energias hakkab see muster lagunema. Kõik, mis hoiab inimest koos läbi sõltuvuse, süütunde või eneseohverduse, ei anna enam tõelist stabiilsust. Selle asemele tuleb uus tugi: sisemine tugi, mis põhineb eneseväärtusel, mitte välisel heakskiidul.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.