Soovin pöörata sinu tähelepanu „asendustele“. Mõnikord tundub meile, et mõtleme loovalt, kuid tegelikult hävitame nii enda kui ka inimese, kelle suhtes me “head” mõtted genereerime. Sageli jagavad inimesed oma emotsionaalsed probleemid lähisugulasega (abikaasa, täiskasvanud laps, ema, sugulased) sõnastades neid järgmiselt: “ma soovin, et ta areneks, et ta oleks lahke, et ta õpiks tundma, kuidas elu toimib; et ta lõpetaks enda hävitamise ja minu segamise”; “et ta lõpetaks arvutimängude mängimise, et ta saaks ennast realiseerida, et tal oleksid huvitavad sõbrad.” Ma tahan… See kõlab nagu soovid lähedasele inimesele head, kuid see on täielik pettus.

Kui ausalt oma emotsioone vaadata, mis peituvad heade soovide taga, siis need võivad kõlada järgmiselt: “mul on piinavalt ebameeldiv, kui sa istud tunde arvuti taga”, “tunnen hirmu selle pärast, milliseks sa kasvad”, “mul on häbi, et ma ei suutnud sind õigesti kasvatada”. Seega kiirgad madalsageduslikke hirmu, süütunnet/süüdistust ja viha iseenda ja teise inimese suunas. Need on negatiivsed emotsioonid, mis hävitavad eelkõige sind ennast, ning siis sa saadad madalsageduslikud energiad sinu lähedaste suunas, põhjustades vastumeelsust ja takistades võimalust üksteist mõista.

Sarnaselt kurdetakse mulle eakate vanemate üle: “tahan, et ta mõistaks, et uudiseid ei tohiks kuulata, arutada ega levitada”. Tundub nagu hea soov, aga mida selle taga peitub? Selle taga on viha iseenda/vanemate vastu selle pärast, et peame võitlema kõige lähedasemate inimestega, kaitstes oma vibratsioonisagedust; viha selle pärast, et ise satume hukkamõistu, kui üritame neid õpetada teisi mitte hukka mõistma!

Mis on selle tüüpilise meelepetmise taga, head soovid tegelikult maskeerivad mürgi väljumist teise inimese suunas, kelle käitumine meile ei meeldi? Selle taga on oskamatus ja tahtetus hoolitseda iseenda eest. Rahulolematus oma heaoluga sunnib meid valama rahulolematust “vale” käitumise tõttu teiste peale. Kui me oleme sellistes suhetes, kus on palju vastuolu, meie ülesanne on tunnistada enda tõelised negatiivsed tunded, mis peituvad heade kavatsuste all.

Vastuvõtmine on siiras tunnustamine, et teisel inimesel on õigus omada oma kogemus. Siiras vastuvõtmine vabastab meid valedest enda suhtes. Sa ei saa parandada teist inimest see enenesepetmine. Kui sa hoolitsed teise inimese eest, sa mõistad et temal on oma teekond ja sa ei saa läbida tema eest õppetunnid. Vastuvõtmise vibratsioonid avavad võimaluse dialoogiks ja koostööks. Elu on peegel ja meie emotsioonid ja tunded formeerivad reaalsust. Me teeme avastused oma arengu teel ja siis me tahame seda jagada oma lähedaste inimestega, tahame neid päästa ja muuta. Kuid tavaliselt sellel etapil me pole veel osanud ennast täielikult muuta ja samas väga tahaks juba teistele anda oma avastused ja teadmised, aga kui sa näed, et see ei too tulemused lõpuks mõistad, et tuleb tegeleda vaid endaga, teisi muuta ei saa. Sa muudad oma mõtted, oma meeleolu, rohkem ei hinda ja küsid endalt:. Mida ma saan teha, et ennast paremini tunda? Ja kui sa hakkad niimoodi elama, näed tulemust tulemuse järel, tunned tõelist vabanemist. Selgub, et sina oled oma saatuse peremees või perenaine. Mitte sündmused formeerivad sinu meeleolu seisundi vaid sinu meeleolu formeerib sündmused.

Selleks hetkeks, kui oled muutunud õnnelikuks, muutub ka sinu suhtlemine. Sa ei soovi kedagi “valgustada”, näed igaühe eripära ega ärritu isegi siis, kui nad oma pead vastu seina löövad. Sa tead, et see on osa nende arengust, sest oled ise selle etapi läbi elanud. See ausus iseenda vastu on kütus, mis aitab sinul liikuda soovitud suunas: headuse, armastuse, tarkuse ja heaolu suunas.

Kui lubad endal anda hinnanguid selle kohta, kuidas täpselt üks või teine inimene peaks elama, siis see lihtsalt varjab sinu enda isiklikku ebamugavust. Kui muudad oma elu paremaks, siis ei ole sinul aega mõelda teiste inimeste eksiarvamustele. Kui hoolitsed oma heaolu eest, siis ei ole sinul aega mõelda: “Miks ta ei tee sama?”. Algstaadiumis, kui töötad iseendaga, tekib sageli küsimus: “Miks mina peaksin muutuma, mitte tema?” Sest selline on sinu mõtteviis. Mitte tema oma, vaid sinu oma. Seega hoolitse iseenda eest.

Ühelt poolt, kui me varjame enda rahulolematust, kasutades selleks head soovid, siis see tegelikult hävitab meie bioloogiat, psüühikat, loovust ning takistab meie ühendust hingega. Näiteks, kui sa ei leia aega enda jaoks, oma ressurssidele, vaid pead pidevalt hoolitsema oma lähedaste eest, tunned ennast sisemiselt rahulolematuna. Sa teed küll head, kuid keegi ei tänagi sind, sest inimesed võtavad sinu energiat. Sa saad tühjaks, elad teiste soovide järgi, lootes, et nad tänavad sind ja toidavad sind tundega “sa oled hea”.

Me kõik oleme nüüd, praegusel ajaloohetkel, telepaadid. Inimesed tunnetavad üksteise energiat, mitte sõnu, mitte tegusid, vaid energiat. Ja kui sa oled sisemiselt tühi, ebarahul iseendaga, sest pole leidnud aega ja tähelepanu oma tunnetele, oma mõtetele, oma tegudele, oma huvidele, siis pole tähtis, kui hästi sa käitud, inimesed reageerivad sinule negatiivselt, ka tööl. Aga see on võimatu enda eest hoolitseda enne, kui märkad, kui halvasti sa iseennast ja teisi kohtled, mille tõttu on nii oluline avada negatiivseid tundeid nende suhtes, keda soovid muuta, tunnistada oma rahulolematust ja allasurutud viha. Sa ei pea kartma tõde oma tunnete kohta. Sa oled see, kes on võimeline neid tervendada ja oma uskumusi muutes tekitada teisi seisundeid: tänulikkust, lahkust, rõõmu, ilu imetlust, usaldust elu vastu.