Olla vajalik endale ja teistele.
Ma arvan, et paljud on oma kogemusest märganud, et praegu on raske hakkama saada väliste sündmustega, kui puudub aeg, mis oleks pühendatud isiklikule minale, väljaspool kiiret suhtlemist teistega. See tähendab, kui pole perioode, kus saad olla üksi, laadida end rahuga ja tasakaaluga, taastada hea tuju ja füüsilist mugavust. Sealt tulenevad minu (ja mitte ainult minu) üleskutsed vähem kontrollida lähedasi, pühendada rohkem aega sisemisele vaikusele ja avastada endas enesearmastust, millest praegu ei räägi ainult laisad. Kuid nagu selgub, tõlgendavad paljud minu sõnu väga valesti. Näiteks hiljuti üks naine minu kirjutas järgmist: “Muidugi! Kui ma olen enda jaoks olemas ja ennast armastan, siis mul pole vaja ei lapsi, kes vajavad minu tähelepanu, ega haigeid vananevaid…”