Kosmilise Vaba Tahte ja Valiku Seaduse kohaselt ei saa me sekkuda teise inimese olukorda ilma tema loata. Need, kes liiguvad vaimse arengu teel, teavad seda, ning ka seda, milline “tagasilöök” võib saabuda. Seda saab teha ainult juhul, kui inimene ise on abi palunud või kui oled küsinud kõrgema mina loa selle inimese aitamiseks. Aga mis siis, kui küsimus puudutab mitte ühte inimest, vaid terve riiki või kogukonda? Sellisel juhul võib kuuluvustunne olla sekkumise  ja abi osutamise kriteeriumiks sinu vaimse töö kaudu.

Inimesel, kes on ohvri seisundis, puudub vastutus enda ja oma tegude eest. Ta ei mõjuta oma elu mingil viisil, ta ei juhi oma elu. Ta on kosmose mõistes täiesti tühine. Kõrgemad jõud ei pööra talle tähelepanu, nõudlus tema järele on väike, kosmilised seadused tema jaoks ei kehti, kuni ta ei püüa midagi oma elus muuta, naastes vastutuse võtmiseni ja oma elu juhtimiseni. Selleks peab ta tagasi võtma vastutuse selle eest, mida tunneb, mida teeb, milliseid mõtteid peas keerutab. See on transformatsioonitöö algus.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.