Artiklid

Kanaldused ei erine tegelikult ennustustest. Nende toimimise põhimõte on sama: informatsioon jõuab inimeseni, ta loeb selle läbi, analüüsib ja seostab enda kogemustega, justkui proovides, kas see reaalsuse mudel talle sobib. Selle tulemusena hakkavad paljud inimesed leidma endas kanaldustes mainitud haiguste sümptomeid, uskuma “ühendustesse”, “olenditesse” ja muudesse “pimedatesse” elementidesse. Kui sõnumis

Elusündmustega või teiste inimestega suheldes reageerib igaüks meist mingil määral emotsionaalselt. Me reageerime omal moel kõigele, mis meie ümber toimub. Mõni reageerib emotsionaalsemalt, mõni vähem, kuid üldse mitte reageerida me ei saa, sest oleme elus. Meie emotsionaalne elu ongi need kogemused, mida meie hing läbib. Kui aga inimene mingil põhjusel

Praegune ajalooline hetk toob kaasa kiireid muutusi. Täna on paljudele selge – Elu on üks tervik. Materiaalse maailma individuaalsus on tema energiaseisundite peegeldus, ehk siis praegusel hetkel avaldunud vaimu viljad. Kui varem see peegeldus viibis, mõnikord aastaid, siis nüüd toob harmooniline ja täidetud sisemine seisund kohe kaasa heaolu laienemise. Peamine on

Me elame praegu olulist kollektiivset hetke: elu sunnib inimesi meenutama, et nad ei ole „kehad, millel on hing“, vaid pigem „hinged, millel on keha“ Oleme nii kaua õppinud keskenduma materiaalsele maailmale, et liikumine vastupidises suunas – oma tõelise olemuse poole – nõuab mitte ainult harjumuste murdmist, vaid ka hirmu ületamist

Paanikahoogude põhjuseid tõlgendatakse erinevates allikates erinevalt. Mõned väidavad, et need on seotud traumadega (peamiselt füüsiline vägivald või verbaalne agressioon, mille mälestused on liiga eredad ja võivad vallanduda isegi lõhnade kaudu). Teised seostavad paanikahooge ebastabiilse psüühika, alkoholi, narkootikumide või ravimite kõrvalmõjudega. Kolmandad räägivad vaimsetest rünnakutest või “vaimude sekkumisest”. Neljandad viitavad keha

Tunne väsimusest  ja igavusest elus on tuttav paljudele inimestele. Mõnele oli juba lapsepõlvest peale ebahuvitav mõõtu võtta uhkuses, võistelda väliste tunnuste järgi, saavutada karjääriredelil kõrgusi, ennast peres kehtestada jne. Mõni aga alles nüüd eemaldub tulemuste tagaajamise võidujooksust ja välisest kaosest – sotsiaalsetest kokkupõrgetest, poliitilistest mängudest, massihüsteeriast – mõistes, et tal

Märtsikuu energia annab tunda välist killustatust. See tähendab, et oled seisundis – ma tean, mida tahan, aga ei tea, kuidas seda saavutada. See seisund tekitab palju erinevaid impulsse ja algatusi „heade kavatsustega“, kuid sellele järgneb tagasilöök, kuna vanad meetodid ei sobi kokku uute reaalsustega. Võrdlus lapsega, kes esimest korda võtab kätte

Peaaegu kõik inimesed valetavad natuke: kuskil ilustavad, kuskil vaikivad midagi maha, kuskil jätavad midagi ütlemata. Üldiselt peetakse seda aga täiesti normaalseks. Olukorrad on ju erinevad. Näiteks on arste, kes ei räägi patsiendile tema raskest diagnoosist, vaid teavitavad ainult lähedasi, mõistes, et patsient ise ei suudaks sellist infot taluda. Samuti on

Hetke realiseerimine ja vastutus oma seisundite eest. Kujutage ette maailma, kus valitseb 100%-line telepaatia. Vaatate inimest ja mõistate, mis tal sees toimub, näete, millises meeleolus ta on. Midagi ei saa varjata, midagi ei saa välja mõelda. Maailm, kus teil on kõik need võimed, kuid mitte abstraktselt – armastuse maailm –, vaid kuidas

Heade kavatsustega on sillutatud tee põrgusse. Me kõik teame seda tuntud ütlust. Kahjuks võib seda sageli kasutada meie käitumisstrateegia kirjeldamiseks lastega. Loomulikult soovime neile ainult parimat ja sageli solvume, kui tänamatud järeltulijad sulguvad meie eest või põgenevad nagu tule eest. Mida me teeme valesti? Inimene on sotsiaalne olend. Kogu meie