Miks kogu aeg minevikku tagasi minna – kas tõesti on seal meie jaoks mingi ressurss? Praeguse hetke seisukohast: minevikul on koht minevikus. Meie ülesanne on täielikult viibida olevikus. Ja oleviku hetkedes reguleerida mehhanisme, mis toimivad tulevikus. Aga minevik on tegelikult minevikus. Selleks aga, et sellesse seisundisse jõuda, tuleb minevikuga „puhtalt“
Viimased taevased tantsud, kus planeedid tagurpidi liikusid, on äratanud meie planeedil sügavaid energiaid ja toonud kaasa suuri muutusi. Need muutused on vältimatud neile, kes on tõusuteel, sest pärast seda aastat ei jää miski meie tõusvas olemuses endiseks – ei mõttes, kehas, vaimus ega energias. Paljud meist astuvad uude maailma, luues
Me kõik elame justkui eri „reaalsustunnelites“. Välises maailmas toimuvad samal hetkel samad sündmused, kuid igaüks meist tajub ja reageerib neile erinevalt. Ja kui need reaalsustunnelid jagada nelja rühma, siis tekib järgmine pilt: ühed inimesed elavad mõistuse mentaalses maailmas, teised – emotsionaalse mõistuse maailmas, kolmandad – turvalisuse ja ellujäämise mõistuse maailmas,
Ükski tasakaal, ükski rahulolu iseendaga ega välise elu harmoonia ei saa tulla enne, kui harmoonia on leidnud oma koha meie südames. Küsimus ei seisne mitte selles, kuidas seda harmooniat luua, kasvatada või kokku panna, vaid kuidas seda vastu võtta. Harmoonia sünnib loomulikult siis, kui valin ta oma südamesse lasta ja
Teie sees on suur lõhe selle vahel, mida te peate oma väärtusteks ja põhimõteteks, mille alusel te usute end elavat, ning selle vahel, kuidas te tegelikult reageerite ja käitute kindlates olukordades. Teie sees töötab justkui mingi autonoomne mehhanism — omaenda elu seadus, mis ei küsi, kuidas te tahaksite elada või
Hetkel, rohkem kui kunagi varem, on käes aeg, mil on ülioluline elada kooskõlas oma Hingetee ja sisemise Kutsega. Maailm liigub üleminekusse, kus reaalsused hargnevad eri suundadesse. Seda tajub vaid see, kes on suutnud tõusta argise sagimise kohale ega hoia oma pilku ainuüksi ellujäämisel või tarbijalikul suhtumisel ellu. Ühest küljest voolab
Sageli Valguse jõud edastavad meile sõnumeid, milles räägitakse meie piiramatust Jumalikust potentsiaalist, piiritutest Annetest, mis on valmistatud igaühele meist, Küllusest, mis on avatud kõigile, kõrgete vibratsioonide maailmast, kus saab avaneda kogu oma Hingega… Kuidas neid sõnu mõista? Paljud illusooriliselt ootavad, et neile langeb “taevamannat”. Mõnikord, lugedes sõnumeid Jumalikest annetest, arvavad
Kõik me elame selles elus ja saame oma kogemusi ainult tänu sellele, et meil on keha. Just keha – see imeline Looja looming – võimaldab meil siin olla, tegutseda ja kogeda elu täielikkust füüsilises maailmas. Kas paljud hindavad seda ja tänavad oma keha selle eest? Kahjuks mitte. Tavaliselt võtame keha
Praegu toimub aktiivne protsess, kus teadvused viiakse 4. mõõtmesse. Me kohandame enda vibratsioone kõigi jõudude ja muundavate energiatega, et meil oleks rohkem teadlikkust ja tajumist uues mõõtmes. Meie ettekujutused 4. mõõtmest on sageli udused ja põhinevad illusioonil lõputust armastusest, headusest ja õnnest. See teeb ülemineku uude ruumi raskemaks. Need illusioonid
Iga kuuga räägin ma üha avameelsemalt tõtt sellest, mis toimub. Aga toimub kõigi endiste isiklike ja üldiste struktuuride hääbumine, mis tagasid meie harjumuspärase elu korralduse maailmas, kus on võitlus, kannatused ja kättesaamatud ideaalid. Ja see toimub väga valusalt, sest koos rollidega “ohvrid – päästjad – timukad”, millesse me selles Mängus
