Uues ajas, kus esikohale tõuseb iga hinge ainulaadsus tema inimliku väljendumise kaudu, on muutunud inimestevahelise vastastikuse tõmbe tingimused paarisuhetes. Kui eelmises „kannatavas“ ajastujärgus kehtis seadusena vastandite tõmme – me õppisime mõistma ja armastama meist erinevaid inimesi, saime kogemuse kompromissidest või võitlusest, nägime suhete probleemide kaudu oma teadvustamata motiive ja programme –, siis praegu on partneritevaheline energiavahetus muutunud. Suguvõsa programmid, mis varem automaatselt käivitusid teatud inimeste suunas läbi emotsioonide biokeemia, ei oma enam võimu teadlike inimeste üle.

Selleks, et mees ja naine saaksid omavahel suhetes tõeliselt resoneerida, peab nende vibratsiooniline kooskõla olema olemas vähemalt kolmel tasandil, vastavalt tšakrasüsteemile.

Esimene ühtivus on teise tšakra tasandil. Tavaliselt peetakse seda seksuaaltšakraks, kuid see pole päris nii. Tegemist on tundlikkuse ehk sensuaalsuse tšakraga. Mis on tundlikkus? See on vastuvõtlikkus ilule, loodusele, aistingutele, kogu elule; muljetatavus, võime kogeda emotsioone, peen meel ja tajutundlikkus füüsilise maailma suhtes, rõõm ühisest olemisest.

Meie ajal on partnerite vaheline tundlikkuse kooskõla hädavajalik. Sa ei saa sügavalt suhestuda inimesega, kellel on täiesti teistsugune elu tajumise „värvipalett“. Vanema põlvkonna inimesed said sellistes mittekattuvustes küll üsna edukalt elada, kogudes kogemusi sellest, kuidas eksisteerida kõrvuti kellegagi, kes on väga teistsugune.

Teine ühtivus vibratsioonide tasandil avaldub südamekeskuses. Siin on asi lihtne: kui sinu ja partneri altruismi aste on sarnane ja keegi ei mängi märtrit, siis olete südamevalguses võrdses kõlalisuses. Aga kui ühe jaoks on hool selle üle, näiteks laste või vanemate eest, loomulik ja rõõmu toov vajadus, ent teisele kurnav ja koormav kohustus, siis koos elada te tegelikult ei suuda.

Kolmas ühtivus toimub kuuenda tšakra (ajna) tasandil. Siin on jutt teie maailmavaadete, arusaamade ja elu juhtivate seaduste tunnetamise kattuvusest. Ja mitte ainult vaimsetest, mõistuslikest seisukohtadest, vaid sügavamast tasandist, kuidas te elu tajute: kas elu on õiglane või mitte? Kas ta on mehhaaniline või hingestatud? Lõputu või tupikusse jooksev? See avaldub igapäevases suhtumises elulistesse ülesannetesse – kas sa usaldad elu või võitled sellega.

Pööra tähelepanu sellele, et tänapäeval ei ole enam tingimata vaja kattuda päikesepõimiku tasandil (manipura-tšakra). Eelnevates kehastustes vastutas see keskus võimu ja allasurumise eest, mistõttu „ohver“ tõmbas paratamatult ligi „timuka“. Keegi domineeris, keegi kohanes. Praegu vastutab päikesepõimik vaba ja tasakaalus tahte väljendamise eest. See ei ole enam põhiline kattumise koht. Kui sinu süda on avatud ja sa ühtid inimesega tundlikkuse tasandil, avaldub sinu tahe teise suhtes austusega.

Samuti võib teil olla erinevus kurgutšakra tasandil. Kurgutšakra on seotud eneseväljendusega. Te võite end väljendada täiesti erinevalt. Üks teeb seda valjult, nähtavalt, eredalt, teine aga vaikselt, tagasihoidlikult ja rohkem enda sees. See ei takista omavahelist toimivat suhet.

Just need kurgutšakra ja päikesepõimiku kvaliteedid määravadki välise käitumise, mis võibki pealtnäha olla täiesti erinev. Te võite oma väljenduses väliselt olla väga mittemeeldased: üks on nagu „pööris“, teine nagu „pidur“. Aga sisuline kattuvus suhtumises ellu on hädavajalik. Ja see just ongi tundlikkuse tase, südame heldus ja maailmatunnetuse sügavus.