Inimesed, kes ärritavad sind oma avalikusega, on tegelikult väga kasulikud. Mida ma mõtlen? Sisenedsotsiaalmeediasse ja seal mõni tuttav näitab, kuidas ta teeb endale meiki, räägib laste eest hoolitsemisest, annab suhtealaseid nõuandeid või jagab oma vaatlusi millegi muu kohta. Esmapilgul ei ole selles midagi erilist, inimene räägib enda kohta oma jälgijatele, sõpradele. Aga see hakkab kuidagi sind seesmiselt veidi närvi ajama. Hakkate tabama endas negatiivseid mõtteid. “Oh, ja mida ta seal teab?! Kas on ta mingi spetsialist vä?“ Võib-olla isegi jagad seda postitust sõbrannadele ja pärast te arutate omavahel. Või kui kohtute, siis teed märkusi.

Aga see ei tähenda, et inimene on tegelikult halb. See pole objektiivne kriitika. Sest pole oluline, kas inimene on hea või halb selles ja millest ta seal räägib. Kui see sind ärritab, ütleb see ainult üht: Sa ise kardad ennastnäida. Sa oled häbelik, tunned end ebakindlalt, arvad, et sinu mõtted, sinu isiksus, teadmised ei huvita kedagi. Sa kardad igasugust negatiivset tagasisidet, kriitikat. Sa ei saa endale seda lubada! Sellised inimesed on sinu õpetajad. Nad valgustavad sinu valu, ebakindlust. Selle asemel, et raisata energiat negatiivsusele, mõtle, miks see sind puudutab? Ehk soovid ka ise rääkida, kuidas küpsetada maitsvat kooki, aga kardad teiste silmadestunduda rumal?

Kõik, mis meid ärritab, võib ja peaks meid aitama. Nihuta oma tähelepanu fookust oma sisemisest hirmust ja proovi teha sama. Tee enda üle jõupingutust ja asu eneseanalüüsi kallale. Ma garanteerin: hakkad tundma ennast paremini ja aja jooksul ka õnnelikumana. Sest teie elus on vähem negatiivsust ja rohkem suurepäraseid eneseavastusi.