Kas meie vahel on südamlikud suhted või rollimäng?

Paljud meist on tegelenud meile minevikus haiget teinud inimestele: vanematele, sugulastele, abikaasale, lastele, töökaaslastele, sõpradele ja vaenlastele andestamisega ning tehtud tegude aktsepteerimisega. Saime hakkama ja mõistsime, et igal inimesel oli selliseks käitumiseks oma põhjus. Oleme traumeerivatest kogemustest vabanenud, oleme energiad muutnud, saavutanud enese kasvamise ja suutnud oma lähedastega läbisaamist muuta. Suhted, kus puudus soojus, on muutunud sirgeteks ja rahulikeks ehk me oleme õppinud halva oma elust lahti laksma.

Praegu on kätte jõudnud aeg, kus meil tuleb ka suhete positiivne pool läbi vaadata. See on keeruline teema. Protsess on alanud ja peame muutusteks valmis olema. Esialgu võivad Sinu mõtted tekitada erilisi reaktsioone. Võid järsku avastada, et sul on ükstaskõik, millise tundega Su vanemad elavad või imestad, et kuidas Sa oma lapse puberteediprobleemide käes kannatamise suhtes nii rahulik oled. Võid tunda, et oled oma õe või venna probleemide suhtes ükskõikne. Selline tõdemus võib mõtetes tekitada süütunnet ja tuua kaasa enesesüüdistamise.

Selline seisund on oma Hinge usaldamine, see on hingeusalduse teine pool. Oled õppinud märkama, kuidas Sa oma elus ise endale probleeme tekitad. Seega oskad neidsamu mustreid ka teistes näha ja tead, kuidas need mustrid endale ise luuakse. Näed tingimuste ohvrit teisest vaatenurgast ja lisaks mõistad, et Sa ei saa teist inimest senikaua aidata, kuni ta ise oma muutumist ei soovi.

Oled õppinud oma vanemaid mõistma ja seeläbi on teie vahel tekkinud soojus. Kuid teie ettekujutused normidest, reeglitest, mugavusest, rõõmust ja heaolust jäävad erinevaks, sest seda määravad minevikutingimused ja kogemused ehk eelmise ajastu maatriks. Kui Sa üritad oma vanematele selgitada seda, mis neile tegelikult rõõmu tooks ja samas soovid nende elu parandada, sest tahad nendega head jagada, siis tegelikult tungid nende juba ammu kindlaks määratud rollidega elustsenaariumisse. Vanemate eluviis, ohud, hirmud, rõõmuda ja naudingud on nende elukeskkond. Sa ei saa neid sealt jõuga välja võtta.

Oleme palju tegelenud andestama, armastama ja oma vanematega suhtlemisel südame avamise õppimisega. Kuid alles nüüd me mõistame, et meie armastus ja soe tung nende ellu on kohatu. Oleme oma vanemate jaoks olemas, valmis neid toetama ja hoolitsema ning soojust andma, aga vanemad käituvad jätkuvalt ennasthävitavalt ja destruktiivselt. See tekitab meis abitust. Hooliv ja tähelepanelik laps on ka roll, kuigi ilus. Tuleb vabaneda veenudmusest, et „hea laps“ peab alati oma vanemaid toetama, kas siis, kui see Hinge häälega vastuolus on. Selline veendumus toob meis esile vaid soovi ise teiste arvelt tähtis olla, sest arvame, et me ju päästame. Maksimaalne, mida Sa teha saad, on õppida nende kõrval olemist ja vabaneda soovist vanemate reageeringud tavaolukordades muuta. Kui inimesed on valmis Sinu vibratsioonides olema, siis seda nad ka teevad. Kuid, kui nad ei ole selleks valmis, siis nad üritavad Sind sellest seisundist välja tuua. Vanemad on meid kasvatanud nii, nagu nad osaksid ja Sina saad vaid nende vanadust toetada. Vanemate emotsionaalsetes draamades osalemine on tegelikult hävitav nii Sulle kui ka neile endile.

Sama lugu võib toimuda ka sõprade ja sugulastega suhtlemisel, kui nad on veel maatriksi stsenaariumitesse kinni jäänud. Ikka veel on palju inimesi, kes elavad jätkuvalt oma mõistuse mõju all, hirmudes, võtnud omaks ohvrirolli, esitavad elule ja teistele inimestele pretensioone, süüdistavad ning on pinges. Tegelesime varem nende päästmisega ja näitasime neile õiget teed. Kuid praegu on iga inimene omal „korrusel“, seal, kus ta on valmis olema. Ta saab soojust siis, kui annab seda esialgu iseendale. Seejärel, reaalsus peegeldab talle sama.

Tuleb uskuda teise inimese jõudu ja mõista, mis tema elus kannatusi loob – see on parim toetus. Kahjuks, inimesed pigem surevad ravimatu haiguse kätte, kui tunnistavad, et on oma elu eest ise vastutavad. Selle kõige taga peituvad sügavad juured ja me ei pea seda mõistma. Meile tundub, et me ei saa lähedasele öelda:“ Ma ei taha Sinu probleeme rohkem lahendada.“ Kuid on tulnud aeg seda öelda. Tuleb tunnistada, et lähedase ellu mittesekkumine ja neil ise, vastavalt nende endi oskustele, oma teekonna läbimise lubamine on normaalne. Samas, Sa ju ei armasta neid vähem ja aktsepteerid neid sellistena nagu nad on. Aita vaid siis, kui nad ise abi paluvad.

Miks me mõnikord oma lähedastesse nii tugevalt klammerdunud oleme? Sest just nende inimestega tundsime konkreetseid tundeid: hellust, kannatlikkust, jõudu ja julgust. Kuid need tunded ei ole tegelikult seotud ühegi konkreetse inimesega. Tundmise seisundi oleme endale ise tekitanud ja sünnitanud. See tunne on meie sees ja teine inimene on vaid peegelduseks selleks, et Sa avastaksid temaga suhtlemises uusi võimalusi. Tuleb tunnistada, et kõik, mis teie vahel on olnud, on Sinu enda peegeldus ja see on hea. Kui suhted kaovad, siis peegeldus jääb. See on Sinu loomulik osa ja Sa tunned seda ikka ja jälle.

Ära karda – Sa ei muutu südametuks monstrumiks. Südamlikkus ja ehtne soov kedagi toetada ei avaldu kellegi päästmises või muutmises. Suhtu oma lähedastesse kui oma elu kõige tätsamatesse ja kes väärivad lugupidamist. Me ootame oma lähedastelt mõistmist. Ja kui me seda ei saa, siis kannatame. Kuid lähedastel on õigus eksida, sest nad ei ole sellised nagu Sina oled. Tähtis on mõista, et oled kõik, mis Sinust sõltus juba nende heaks teinud. Lase oma pidev tähelepanu ja kontroll lahti. Ära karda tundetu olla. See ei ole tundetus vaid vabadus astraalsidemetest. Nii säilitad rahu ja suunad oma tähelepanu vaid siis, kui see on tõesti vajalik. Kuid sellisel juhul puudub pidevalt energiat võttev klammerdumine. Nii vabastad ennast solvangutest ja pretensioonidest. Kui mõtled, et Sul tekib eemaloleku pärast hirm, siis see on vaid Sinu mõistuse mäng. Kui Sa väljud rollide mängimisest, siis tahad olla see, kes Sa tegelikult oled. Sellises seisundis me ei vaja kedagi, sest oleme eneseküllaldlased.

Meie suhetes on väikesed kogused mängudest, mida me kunagi mängisime. Me kõik oleme Jumalikud kiired. Oleme rollides, et mängida etendust. Tavareageeringud loovad illusiooni, et on olemas need, kes tahavad meile haiget ja on meie vaenlased. Varade jagamine, peretülid, kättemaks ja vana karma – see on kõik vaid mäng. Kui mängust väljume, siis näeme südamete ilu. Ehtsad Hingesidemed on tingimusteta armastus – seda ei saa kaotada, sest see on ka uue maailma side.

Sinu ees on minu uus koduleht, siit lehelt näed minu loodud videoid ja saad lugeda minu kirjutatud artikleid, kõik sellel lehel on suunatud sinu toetusele ja loodan, et see aitab Sul saada selgust ja mõistmist selles osas, mis praegu toimub meie ümber.

Sotsiaalmeedia

Üks kommentaar

  1. Elo
    54 minutit tagasi

    Tänan väga sügavamõttelise loo eest! Näen neid protsesse praegu oma elus toimumas. Olen lasknud oma lähedased vabaks ja õppinud neid aktsepteerima sellisena nagu nad on ning sõlminud ka iseendaga rahu. Olen alateadlikult tahtnud kõiki aidata, olla päästja ja õpetaja, nüüd keskendun rohkem enda sees toimuva teadvustamisele ning suhtun teistesse kui peeglitesse.

    Vasta

Jäta enda kommentaar