Absoluutselt kõik on seotud loovusega. Olgu see maja ehitus või nõudepesu, loovus on alati olemas. Sellepärast ongi nii palju avastusi ja leiutisi, mida inimesed teevad. Kuid on ikka hetki, mil inimene ei taha midagi teha, ei suuda end liigutada ja ei suuda diivanilt püsti tõusta. Mis temaga toimub? See on märk sellest, et tal ei ole piisavalt energiat. Miks? On palju allikaid, kust energiat saab välja voolab. Näiteks sa ei vii kunagi ellu seda, mida oled planeerinud, midagi jätsid tegemata, pole öelnud, otsustanud. Kui sa plaanisid kellelegile midagi öelda, aga keeldud. Kui oled inimestega kohtunud, siis hirmust pole sa midagu öelnud, mida oled tahtnud.

See on kehale väga ohtlik, sest kokkusurutud energia liigub organitesse. Näiteks maksas on realiseerimata viha ja kui realiseerimata emotsioonid kuhjuvad, hakkab organism tõsiselt haigestuma. Juhtub, et inimene purskab kogunenud emotsioone lähedastele inimestele. Nad aga teistele ja nii edasi, läbi selle ahela kannavad edasi hirmu ja viha. Näiteks ülemus karjus ema peale, ema karjus oma laste peale, lapsed tülitsevad oma vanematega ja vanemad tööl oma kolleegidega. Ring on suletud! Millisest loovusest võiks sellises olukorras rääkida? Loomulikult ei suuda inimesed, kes on sellise olukorra läbi elanud, midagi luua. Parimal juhul saavad nad vaadata televiisorit või surfata internetis. Aga sellisel juhul ei jää meelde ei tekst ega ka see, mis telerist tuleb. Maailm pole huvitav. Inimese tajumine väheneb sedavõrd, et ta vajub alla ja muutub Universumi jaoks kasutuks.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.