Tahan puudutada teemat ja aspekte, mida me võime kogeda arengu teel meie tõelise igavese Mina poole.Segaduse ja sunnitud kiirustamise hetkedes tasub meenutada, et me pole ainult füüsilised kehad, me oleme hinged, kes elavad  ja saavad kogemust olles inimkehades. Konflikt hingevajaduste ja rollide mängimisegamuutub talumatuks.

Einstein’i sõnad selle kohta, et süsteemi probleemi ei saa lahendada olles selle sees, selleks tuleb sellest välja minna – iseloomustavad väga täpselt inimelu probleeme. On oluline mõista, et meie kogemus elust füüsilistes kehades Maal sisaldab üht väga olulist aspekti – unustamist. See tähendab, et me oleme unustanud oma tõelise olemuse, unustanud, kes me tegelikult oleme, miks me siia sündisime ja millise eesmärgiga. Me unustame, miks valisime just selle ajastu, need elutingimused ja olukorrad. Miks me valisime keerulised õppetunnid või miks me oleme praegu sattunud meile tunduvatesse “halbadesse” oludesse või vastupidi, jääme kinni monotoonsesse “hea ja stabiilse” mustrisse. Iga inimese elu on olnud nagu lihvitud teemant, kus arendame mõnd erilist omadust, avastame uusi külgi oma inimlikkusest, ja seejuures üritame suurendada oma sisemise valguse sära, läbides raskusi ja takistusi. Nüüd oleme jõudnud punkti, kus suur mäng “suletud” teadvustega on lõppenud. See tähendab, et me pole enam nii sügavalt seotud ainult oma individuaalse kogemusega, vaid meil on võimalus astuda samm tagasi ja vaadata laiemat pilti.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.