Meie maailmas toimuvad uskumatud sündmused, globaalsed muutused, kõigi elusolendite sisemine ja väline muutmine, millega kaasnevad raputused, üldine pinge, haigused, looduskatastroofid. Neid sündmusi võib tõlgendada ühekülgselt vaid ühest materiaalsest vaatenurgast või võib näha kogu pilti, tajudes maailma protsesse kui osa olemise maailmaloomise protsessidest.

Meie maailm ja kogu inimkond liigub uuele arenguetapile, kõrgemale vibratsioonitasandile. Kõik maailma protsessid (prootonite massi muutus, uute viiruste teke, looduslikud anomaaliad ja katastroofid jne) loovad tingimused ja survestavad inimest kui meie maailma kõrgemat olendit, et ta areneks ja omandaks uusi oskusi oma reaalsuse loomiseks, et olla iseseisev ja vastutav mitte ainult oma elu, vaid ka elu eest Maa peal.

Inimene kas on absoluutselt õnnelik, oskab nautida elu,  tunneb rõõmu ja harmooniat  ei saa enam  elada vanas maailmas. Väga sageli tekitame me ise raskusi ja kannatusi, me ise mitmekordistame hädasid ja õnnetusi, me vajume  viha sisse, me hävitame maailma, muutes kõike põrguks. Kuid on tulnud aeg õppida elama vastavalt Looja seadustele, elada harmoonias maailmaga, luua õnne ja suurendada rõõmu, kaunistada seda maailma ilusate tunnete, väärikate tegude, tundlike hingeliste ilmingute ja inspireeritud loomingutega.

Enamik meist pole harjunud arenema ja ennast täiendama, ei ole harjunud uusi asju õppima. Kui elus on kõik rahulik ja hea, kui me oleme oma mugavustsoonis, siis me ei liigu enam edasi, vajume monotoonsusesse, jääme tuttavasse rööpasse, muutume tundmatuks, isegi ükskõikseks iseenda, oma elu ja maailma suhtes. Me eirame südame häält, kaotame kontakti Jumalaga, ühenduse iseendaga, ei märka universumi võimalusi ja vihjeid ja loomingu asemel hakkame suunama oma energiat ja jõude hävitamisele ja negatiivsusele.

Sageli me ei suuda tegutseda või teeme vigu, läheme valele teele või kaotame ennast ja siis elu hakkab meid juhtima läbi šokkide ja raskete olukordade. Alles siis, kui seisame silmitsi ohuga hakkame mõtlema elu tähtsuse. Kui oleme kaotanud kõik ja seisame silmitsi probleemide, raskuste või vasturääkivustega hakkame hindama seda, mis meil on, me hakkame näitama oma täielikku potentsiaali, kõiki oma ressursid, andeid ja võimeid.

Inimkonnale on olnud antud palju aega, et pöörduda tagasi oma tõelise olemuse juurde, teda on tõugatud ja juhendatud heade viisidega, et iga inimene saaks ennast realiseerida, kuid me ei usu, kahtleme, loodame, et meid see ei puudutata. Alanud on veel üks karmim ärkamise tee.

Maavärinad, looduslikud, kataklüsmid, maailma agressioon, koronaviirus. Nagu paljud uurimatud viirused, tungib see organismi ja paneb inimese aktiveerima kõik varjatud ressursid, hakkab elama mitte ainult füüsilise keha tasandil, vaid ka hinge ja vaimu, kõrgema teadvuse tasandil. Ebamõistlik võitlus sobimatute meetodite ja ravimitega, ilma viiruse tegelike põhjuste mõistmiseta, viib viiruse agressiivse kaitsevormi tugevnemisele. Ainult teadlik lähenemine võimaldab ületada ohtlikku joont ja hakata  suhtlema enda ja oma elu hüvanguks.

Need, kes ei taha näha muutusi maailmas ja muuta ennast, kohaneda uue maailmaga, leppida uute tingimuste ja reeglitega, kes ei taha arendada oma teadlikkust ja võtta vastutust kogevad raskeid emotsionaalseid seisundeid või on haiguse tõttu elu ja surma piiril, mis lõpeb traagiliselt.

Kui inimene on eneseteadlik, kontrollib iseennast ja oma olemist, on kõrge ressursiga, siis on tal kergem elada läbi kõiki raskeid sündmusi, ta mõistab, kuidas ületada tormilisi hetki ja tulla toime raskustega, ta tunneb, mida teha ja kuidas olla, et mitte langeda masendusse või paanikasse, vaid leida võimalusi uues muutunud maailmas.

Oluline on õppida teadvustama oma tõelist mina, tajuda ennast mitte ainult füüsilise kehana vaid kõrgema teadvuse (vaimu), hinge ja keha kolmikuna, õppida kuulama oma südant ja elama mitte ainult materiaalsete ja füsioloogilisi vajaduste rahuldamisega vaid ka vaimsete impulssidega, ning tegutseda teadlikult, mäletades, et inimene on oma elu looja, kes on võimeline kaunistama ja utma kogu maailma.