Mees diivanil.
See on suur probleem kuid sellest vähe räägitakse. Millegi üle kurta pole, mehel pole armukest, ta on kodus, ei tarvita alkoholi kuid õhtuti joob õlut, pole vägivaldne, lapsed kasvavad, toob kogu oma väikese töötasu koju. Ka sina käid tööl ja teile jätkub järgmise töötasuni. Kui ostate midagi suuremat ja olulisemat siis võtate laenu. Sa näed, et elu kallineb ja hinnad kasvavad, kasvavad kulutused lastele. Kui sa hakkad rääkima oma abikaasaga rahast, et oleks hea kui ta saaks rohkem teenida sa kuuled vastu ühe ja sama jutu, et pole võimalik, peab rõõmustama selle üle, mis on, et tema sõber avas oma ettevõte, aga äri ei läinud ja nüüd istub tööta. Tema sõnades on loogika olemas ja see sind rahuldab.
Asi pole selles , et tema töötasust ei piisa, sest keegi võib olla halvemas olukorras. Sa näed, et mees ei taha edasi liikuda ja on peatunud oma arengus, et taha midagi muuta ja teha. Ta nagu robot käib tööl ja aastaid teeb ühe ja sama funktsiooni ja tema ei vaja midagi, talle kõike piisab, aga sina vajad ja tahad. Ka sina tahaksid reisida, käia oma mehega teatris, aga teda huvitab vaid tema diivan, telekas, pudel õlut õhtul ja mängud telefonis. Raamatud teda ammu ei huvita. Igav elu. Selline mehe käitumine räägib vaid sellest, et suhe on surnud ja esimene märk sellest, on mehe agressiivne käitumine, kui sa üritad ta diivanilt püsti saada. Kui sa näed, et sinu sõnad ja soov teda motiveerida ei aita, võta paus. Diivanil vedelev mees hakkab siis midagi tegema kui on risk kaotada oma mugavus, ehk sinu ja enda mugavuse tsooni. Ja kui ta ei hakka ennast liigutama, siis teie teed lähevad lahku seda tuleb tunnistada.