Rahulolematus endaga avaldub tavaliselt kolmel viisil: Sa ei tee seda, mida plaanisid. Täpsemalt öeldes, sinumõistus planeerib, tuginedes sõnadele “ma pean”. Sa taas langed vana käitumise ohvriks, hoolimata sellest, et mõistad konkreetset olukorra ja kuidas tuleks toimida. Näiteks vanemad on manipulatiivsed, kolleeg on psühhopaat, kellelt stressi korral teistsugust käitumist oodata on kummaline, endise abikaasaga ei leia ühist keelt, kellega suhted ei õnnestunud just seetõttu, et temaga suhtlemine oli võimatu. Ja Sa jälle järgnesid oma mõtetele ja emotsioonidele, ning see tekitab sinus terava rahulolematuse. Kolmas on hirm. On midagi, mida pead tegema, kuid kardad isegi alustada.

Aga nüüd vaatame, kes sinus tunneb hirmu? Kes tunneb häbi, et ei suutnud provokatsioonile vastu panna?Kes loob sisemise sabotaaži – lasen endal veel paar minutit lebada ja siis piinan ennast terve päeva selle pärast? Kui vaatad tähelepanelikult sügavale enda sisse, näed, et see on sinu sisemine laps, kes kardab, on väsinud ja ei suuda vastutust kanda seal, kus ta pole valmis ja seetõttu saab ohvriks. Täpselt nii nagu see oli lapsepõlves. Kui seda fakti tunnistada – “lapsepõlve reaktsioon” täiskasvanute olukordades – saad kiiresti toetada oma sisemist last ja muuta sündmuse emotsionaalset tausta. Seda saab teha otse sellel hetkel, kui oled enda peale pahaseks saanud, oled rahulolematu ja tunned iseenda suhtes iiveldust, sest oled jälle sinu arvates rumalalt käitunud.

Kui sa ennast sellel hetkel aktsepteerid, kui lubad ennast hoolitseda ja kohelda nagu väikest last ja saad ise endale armastavaks täiskasvanuks, siis rahuneb sinu mõistus kiiresti maha ja näed, kuhu edasi liikuda. Tahan juhtida tähelepanu neile, kes on ennast pikka aega kontrollinud ja äkki ilmutavad mingisuguseid omadusi, mis neid ei rõõmusta. Kust see tuleb?  Praegu juba mitmendat korda koorime endast maha oma geneetilise mineviku järgmist kihti ja sellega seotud kõikvõimalikud ebameeldivad olekud, mis on meiega läbi elatud.

See on ebameeldiv, kui sind tabatakse petmises, sind süüdistatakse konfliktis, laimatakse, sõimatakse.Küsimus ei ole selles, kuidas seda saab vältida. Küsimus on selles, et seda tuleb lihtsalt läbi elada, teades, et see on roll, mida sa pole täielikult teadvustanud ja ilmselt mingitel põhjustel seda lõpetanud. Nii et lihtsalt võta see vastu. Aktsepteeri ja anna endale ja neile andeks. Kui sattud olukorda, mille pärast hiljem iseennast “peksad“, õppi vaatama seda olukorda teistmoodi: ma mängisin rolli. Mõista – sa mängid tegelaskuju: kas oledvihane; kas oled hirmul; kas oled tagasi astunud , kui oleksid pidanud mobiliseeruma ja edasi minema. Sa saad sellest välja tulla. Teiseks, võib-olla pead selles rollis nägema uut suhtlemise aspekti inimestega. Näed, kuidas see toimib. Seetõttu saab enese rahulolematust väga kiiresti muuta, kui saad aru, et lõpetadkonkreetse rolli täiendamise. Sa lihtsalt lõpetad nende tegelaste mängimise. Sa ei pea seda kordama ja sama endale valima.

Tuleb mõista, et maailma muutmine käib iga konkreetse inimese kaudu. Mida rohkem inimesi tunnustab oma väärtust sõltumata varasematest “mängulistest vigadest”, seda kiiremini areneb uus reaalsus inimeste vastastikusest lugupidamisest ja hoolivast suhtumisest üksteisesse. Kuna väline peegeldab sisemist. Kui sinusees on tänulikkus oma elutee eest ja austus oma ainulaadsuse vastu, siis sa tajud ka teisi inimesi samamoodi. See tähendab, et sa ei toeta oma energiaga praegu kokkuvarisevaid allasurumise ja orjuse struktuure. Ohver loob timuka, mitte vastupidi. Maailma muutumine toimub mitte võitluses, vaid uue avaldumises. See uus, mis põhineb inimeste südamevibratsioonide resoneerimisel, on võimatu märkamata jätta.