Pikaajalises partnerluses olevad inimesed koos muutuvad, kuna elatud aastate jooksul mõjutavad teineteist. Nad võtavad omaks teineteise harjumused, laiendavad koos oma silmaringi ja kujundavad eelistusi.  Kõik see toimub justkui iseenesest selleks, et kohaneda teineteisega, õppida koos looma suhet ja kooselu.  Kuid pidev rahulolematus oma partneriga ja pidev nõudmine, et partner muutuks, teeb hea enesehinnanguga inimese ettevaatlikuks, sest ta võib selles tunda sekkumist tema ellu ja tunda ohtu enda terviklikkusele.

Kaassõltuvas suhtes tajutakse partneri märkusi esialgu hoolitsuse ja tähelepanu märkidena. On kalduvus näidata seda mida soovitatakse kui tõelist, sest me kõik tahame saada armastust, hellust ja soojust. Vägivaldsetes suhetes on olemas suur vajadus nendes tunnetes, sest need on jäänud rahuldamata. Sellise mitte tõelise armastuse saamiseks suhte osaleja leiab mitmeid loogilised seletused, kui ta pole rahul oma partneriga: “ma tõesti  olin väga laisk”, “ma ei märganud enne ja tema ütles mulle”, “ma ei saanud aru, aga ta seletas”, “ma olin kui pidur, aga ta võttis kõik enda kätte”. Madala enesehinnangu, emotsionaalse ebastabiilsuse, hülgamishirmu mõjul on kaassõltlane valmis muutuma ennast oma partneri nimel.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.