Hirm võõra arvamuse ees enda, oma välimuse, sõnade, tegude ja avalduste suhtes juurdub lapsepõlves, kui inimene ei saanud tagasisidet selle kohta, kes ta on, st kuidas täiskasvanud tema käitumist tajusid. Näiteks ei selgitatud lapsele, kas ta käitus halvasti või hästi, temaga räägiti harva, mistõttu lapsel ei olnud võimalust mõista, mida teised tundsid ja mõtlesid mitte ainult tema, vaid ka iseenda kohta.

Samuti ilmneb see hirm täiskasvanueas, kui laps sai lapsena topeltmärguandeid ja sõnumeid, näiteks kuidas täiskasvanud mõistsid hukka neid, kellele nad näost näkku meeldivaid asju ütlesid, või kui laps nägi ja tundis, et emal on halb või kurb olla, kuid ta üritas seda varjata ja ütles, et kõik on hästi. Nii saab laps aru, et tema enda intuitsioon petab teda ja hakkab täiskasvanute sõnu sõna-sõnalt usaldama. Veelgi enam, ta hakkab tähelepanu pöörama täiskasvanute käitumisele, et vältida negatiivseid tagajärgi, kuna tunneb end automaatselt süüdi.

Kui laps kasvas üles peres, kus vanemad käitusid ettearvamatult, siis ta püüdis kõigest jõust olla hea ja mitte kurvastada oma vanemaid, kuigi tegelikult sõltus tema käitumine vähe sellest. Kõigis neis olukordades on lapsel üsna raske otsustada, mis on hea ja mis halb, seetõttu kannab ta täiskasvanueasse üle oma kogemused ja hirmud teiste suhtes, otsustades samal ajal ise selle üle, mida teised võivad temast arvata, st teeb teiste eest otsuseid. Selle hirmu alateadvusest välja tõmbamiseks võib küsida endalt: “Miks ma pean teadma, kuidas teised minu suhtes reageerivad?”. Sellele küsimusele vastuseks on  kõik sinu hirmud, mis on aastate jooksul on hoolikalt varjatud. Mõistaühte asja – kui üritad end teiste raamidesse suruda, siis kogu elu kannatad ebamugavas ja ebaharilikus asendis enda poolt loodud piirangutes. Et saada sõltumatuks teiste arvamusest, võid järgmist teha:

luba endale eksida;

tunnista, et võid midagi mitte teada ega osata, st olla ebatäiuslik ja see on normaalne;

lubage endal olla see, kes sa oled, oma individuaalse välimuse ja ainulaadsete omadustega;

õppi võtma vastutust oma elu eest.

Samuti on oluline meeles pidada ühte detaili – igaüks, kes sinu kohta räägib ebameeldivaid asju, räägib tegelikult enda kohta, kuna nad suruvad endast välja midagi, mida ei aktsepteeri, kui kannavad selle sinu peale üle. Terviklikule ja enesekindlale inimesele pole mõtet ega vajadust jälgida kellegi teise elu (mida nad mõtlevad, ütlevad, kuidas nad reageerivad, mida nad teevad jne), kuna ta on õnnelik elu üle ja väga hindab võimalust seda elada.