Väljumine ohverdamisest.
Ma sageli saan küsimusi selle kohta, kuidas hoolitseda enda ja oma elu ressursi eest ajal, mil sa pead hoolitsema oma lähedaste eest ja täitma oma töökohustusi. Paljud inimesed ajavad segamini südametunnistuse ja kohustuse. Südametunnistus on sinu hingest lähtuv kaastunne, kohustus on kui sa hinge hääle asemel kuuled sa mõistuse häält ja pead millegi või kellegi nimel tegema mingeid tegusid, ohverdama ennast, oma vajadusi ja huve. Algselt tähendas ohverdamine tänuandmist jumalatele, tänulikkust elu ja heaolu eest. Ja siis arenes inimajalugu edasi surmahirmu all ja “ohverdamine” jumalatele (ja mitte ainult) muutus tasuks selle eest, et halbu asju ei juhtuks. Pole üllatav, et armastuse kingituse asemel muutus see kaotuse valuks, nagu näiteks: “Ma ohverdasin teie nimel kõik!”