Teadvuse laienemise teekonnal on erinevaid etappe  ja üks neist võib olla üksiolemine. Kui sinu sisemine maailm muutub, hakkavad lahustuma vanad uskumused, mis õpetasid, et sa “pead” kogu aeg kellegagi koos olema, et olla turvaline, väärtuslik või armastatud.

Paljude jaoks on hirm üksi jääda viinud suheteni, mis põhinesid mitte päris kooskõlal, vaid vajadusel ja ärevusel. Selles vaates ei ole üksiolemine karistus ega läbikukkumine. See võib olla puhastav paus — ruum, kus sõltuvusest sündinud sidemed hakkavad tasapisi lahti laskma ja päris ühendus saab üldse tekkida.

See, mis võib tunduda isolatsioonina, võib tegelikult olla tagasipöördumine tasakaalu. Sa õpid toetuma omaenda energiale, tundma end tervikuna ka siis, kui keegi ei hoia sul käest kinni. Ja sa vabastad end sidemetest, mis ei toetanud sinu sügavamat olemust.

Üksiolemine kui kohtumine iseendaga

Üksi olemine annab võimaluse mõista ennast sügavamalt väljaspool rolle, ootusi ja igapäevast müra. Selles vaikses ruumis võib enesearmastus saada uue tähenduse.

See ei ole ainult hoolitsemine oma keha eest või väljanägemine. See on ka:

• oma tunnete lubamine ja vastuvõtmine,
• oma tõe austamine,
• enda suhtes kaastunne ja kannatlikkus.

Üksiolemine suunab sind tasapisi enda sisse kohta, kus armastus ei ole midagi, mida peab väljast otsima, vaid midagi, mis hakkab seest kujunema.

See ei ole tühjus — see on ettevalmistus

Teadlik üksiolemine ei tähenda, et sinuga oleks midagi valesti. Tihti on see märk, et sinus ärkab midagi sügavamat ja tugevamat.

Kui teadlikkus kasvab, võib energia ja tundlikkus muutuda. Sa märkad vanu mustreid selgemalt, tunnetad inimesi sügavamalt, hakkad küsima küsimusi, mida varem ei küsinud. Mis oli kunagi tuttav, ei pruugi enam sobida.

See võib tekitada distantsi sinu ja “vana maailma” vahel. Ja see distants võibki tunduda üksildusena. Paljud kogevad seda. See ei ole puudus see on elu muutumise märk.

Üksiolemine kui kutse

See üksiolemise periood ei ole sinu saatus. See on kutse:

• kutse naasta oma tõelise mina juurde,
• kutse lõpetada sidemed, mis ei toeta enam sinu kasvu,
• kutse avada süda inimestele, kellega on päris resonants.

Kõik sinu teel ei peagi sind mõistma. Mõned inimesed kõnnivad sinuga koos vaid teatud lõigu. Teised on sinu “hingepere” sügavam osa. Kui sa muutud, hakkad loomulikult tõmbama ligi neid, kes näevad sind päriselt ja kelle juures on lihtne olla.

Tõeline kuuluvus algab seest. Kui sa aktsepteerid oma teed, oma tundlikkust ja sisemist teadmist, muutub sinu sisemine side tugevamaks. Sellest kohast tekivad ka välised suhted kergemalt ja ausamalt.

Kui sa tunned end üksikuna, siis hoia end hellalt. Sa ei ole katki. Sa ei ole “maas”. Sa oled muutuses. Sageli on see vaheala selle vahel, kes sa olid, ja selle vahel, kelleks sa oled kasvamas. Ja just selles vahealas võib sündida sinu järgmine läbimurre.

Praktika selleks ajaks (väga lihtne)

• loo endale rahulik rütm (uni, söömine, liikumine)
• hoia keha “maas” (jalad põrandal, soe dušš, jalutuskäik)
• lase tunnetel liikuda (ilma nendesse uppumata)
• küsi endalt: “Mis toetab mind päriselt?” ja “Mis on oma aja ära elanud?”