ÜKSIKUS rahvahulgas. Hülgamise tee – enesehävitus või ärkamine?

Kas olete kunagi tundnud, et olete justkui võõras selles maailmas? Et olete kuidagi teistsugune kui teised inimesed. Mitte sarnane teistele või ei mõista neid. Te vaatate inimesi ega suuda mõista nende motivatsiooni või nende sõnu ja tegusid – seda, miks ja milleks nad oma elu just nii elavad. Kui viibite teiste seltskonnas, muutuvad teile äkki igavaks või ebaoluliseks need teemad, mida teised arutavad. Ja ainus soov, mis sellisel juhul tekib, on soov põgeneda sellest kõigest võimalikult kaugele. Kas olete midagi sellist oma elus kogenud?
Samal ajal võin oma praktikast märgata märkimisväärset kasvu nende inimeste hulgas, kes valivad üksinduse. On isegi neid, kes on end maailmast nii ära lõiganud, et ei lahku sõna otseses mõttes kodust ega suhtle kellegagi. Ja need ei ole pensionärid, vaid täiesti noored mehed ja naised. Kaasaegsed võimalused sellist eluviisi ellu viia on täiesti olemas, sest nüüd saab töötada distantsilt, tellida kaupu ja teenuseid koju kätte jne.