Sellel tormilisel ajal küsitakse mult sageli: kuidas teha elus valik, mis tuleb südamest? Kuidas mitte eksida, kui on vaja muuta suunda? Ma ei ole teoreetik, vaid praktik, seetõttu soovitan lihtsat tööriista: kontrolli oma valikut rõõmu ja sisemise rahuga. See ei pea olema suur rõõm, piisab ka lühikesest rahutundest, mis tekib enne, kui mõistus sekkub.

Olen korduvalt näinud, et kui inimesed teevad raske otsuse, näiteks lahkuvad talumatult töökohalt või lõpetavad pika suhte, kogevad nad kohe hingelist kergendust. Hoolimata hirmust ja ebakindlusest enne otsust, tekib pärast valikut ootamatu kergus. Miks see nii on? Sest hing teab, et olete vabanenud millestki, mis takistas edasi liikumist. Hing rõõmustab vabanemise üle, kuid ei anna juhiseid tuleviku kohta – need tuleb ise kogemuse kaudu leida. Sageli teeb elu selle valiku meie eest, ja ka siis võib kergendus tulla ootamatult.

Ka minu elus on olnud selliseid hetki. Kuigi olukord oli raske, tundsin pärast otsust vabadust ja uusi võimalusi. Mõistus võib küll hakata kahtlema, kuid see hetkeline õnne- ja kergusetunne jääb meelde ja aitab edasi liikuda. Tänapäeval seisavad miljonid inimesed silmitsi vajadusega teha raskeid valikuid ja minna tundmatusse. See põhjustab ühiskonnas segadust, kuid samas loob ka uusi võimalusi. Peamine takistus on harjumus kontrollida kõike mõistusega ja toetuda ainult mineviku kogemustele. Selle asemel tasub usaldada oma sisetunnet ja hinge häält.

Endas ma võtsin vastu kaks aksioomi:

Esimene: ära mõista teisi hukka. Mitte moraali pärast, vaid enda pärast – kui hakkad kedagi hindama, kaotad sisemise tasakaalu. Mul kulus mitu aastat, et seda harjumust endas kasvatada. Kui tekib soov kedagi kritiseerida, pööran lihtsalt tähelepanu mujale ja tegelen oma ressurssidega. Teiste hukkamõist näitab sageli, et me ei aktsepteeri iseennast täielikult.

Teine aksioom: kui tunnen end halvasti või kurvana, siis see on mööduv ega peegelda tõde. Emotsioonid tulevad ja lähevad, neid ei tasu üle analüüsida ega neisse kinni jääda. Oluline on lubada endal tunda, kuid mitte jääda negatiivsetesse seisunditesse pidama. Kui on halb olla, tasub teha midagi, mis aitab taastada sisemist tasakaalu – hoolitseda enda eest, vahetada tegevust või aidata teist inimest.

Need kaks põhimõtet – mitte hukka mõista ja mitte jääda negatiivsetesse emotsioonidesse – vabastavad palju energiat ja aitavad liikuda edasi. Elu muutub pidevalt ning kõige olulisem on õppida kuulama iseennast ja kohanema muutustega, mitte püüda kõike kontrollida või ette planeerida.