Me elame praegu olulist kollektiivset hetke: elu sunnib inimesi meenutama, et nad ei ole „kehad, millel on hing“, vaid pigem „hinged, millel on keha“

Oleme nii kaua õppinud keskenduma materiaalsele maailmale, et liikumine vastupidises suunas – oma tõelise olemuse poole – nõuab mitte ainult harjumuste murdmist, vaid ka hirmu ületamist kaotada „tuttav mina“.

Lihtsam on uskuda, et oled lihtsalt tegelane, kes püüab oma rolli täita ja edukaks saada. Kuid igaühel on aimdus, et elu võiks olla teistsugune – täis rohkem rõõmu ja armastust. See on tõesti võimalik, kui meenutada, et oled surematu hing, osa tervikust.

Kui aktsepteerid, et oled osa Ühest, vabaned järk-järgult valedest harjumustest ja käitumismustritest, mis sind enam ei teeni. Hingetasandil oleme kõik ühendatud armastuse kaudu💫, millest oleme loodud.

Tegelane ei saa olla oma elu peremees – ta on rollide vang. Kuid hing saab valida, mida kogeda. Kui võtad vastutuse oma elu eest, mõistad, et kõik kogemused on õppetunnid ja võimalused kasvada.

Rõõm on märk, et oled õigel teel. See ei ole ekstaatiline, vaid rahulik ja sügav sisemine tasakaal. Kõik algab valikust: kes ma olen praegu – tegelane või hing?