Täna tahan puudutada teemat, mis erineb nendest praktilistest teemadest, mida ma tavaliselt käsitlen. Ma pöördun nende poole, kellele on isiklikust kogemusest tuttav see, millest ma räägin, kes tunnevad minu sõnades ära tõe enda kohta. Meie elud ja teed on väga mitmekesised, igaüks meist käib oma rada ja see on õnnistus. Seetõttu, kui sulle tundub, et see ei puuduta sind või tekitab isegi vastupanu, ära raiska oma aega ega energiat – jäta see materjal kõrvale.

Praegu on Maale tulemas tulelaine, mis on muutuste laine ja mida pole enam võimalik eirata. See avaldub kõige eredamalt neljas aspektis, millest täna räägime.

Esiteks konkreetsete füüsiliste tunnetena – läbipõlemisena, kuumusena erinevates kehaosades. Osa minu kuulajatest on juba ammu muutuste teel ja neile on need tunded tuttavad. Lihtsalt äkki, päeval või öösel, hakkavad „põlema“ ja pulseerima piirkonnad, mis kattuvad tšakratega – kurgutšakra, päikesepõimik, ala naba all… Need „tulevalud“ ongi emotsionaalsete blokkide läbipõlemine, mis pole enam kooskõlas meie elutee jätkamisega.

Oluline on märkida, et see, kas kellelgi need tunded on või mitte, ei näita mingit võrdlust ega kellegi „edasijõudmist“. See näitab vaid seda, et igaüks meist on ainulaadne.

Kui sa „põled“, tähendab see vaid seda, et toimub vabanemise protsess – valu, pettumuste ja käitumismustrite lahustumine, mille oleme kaasa toonud keerulisest ja sündmusterohkest elust. See, et need saavad lahustuda, näitab, et sinus on piisavalt armastust, et vastu võtta seda välist tuld, mis täidab kogu maailma.

Sageli kogevad neid „tulekuumuse“ seisundeid ka meie lähedased, kui teil on nendega tõeline hingeline side. Eelkõige lapsed, aga sageli ka abikaasad ja isegi eakad vanemad, kui teil on nendega südamlik side. Sinu lähedaste jaoks on see suur kingitus – tänu sinu avatusele ja valmisolekule energiat vastu võtta, kandub see voog ka neile ning aitab neilgi vabaneda vanadest uskumustest ja blokeeringutest, mis takistavad lihtsalt elust rõõmu tundmast ja igapäeva armastamast sellisena, nagu see on.

Nüüd on aeg kõigutamatuks usuks, aeg, mil ei saa enam kahe tooli vahel istuda. Kui sellistel hetkedel lubada endale kolmemõõtmelise inimese mõtteid, kes usub, et tema bioloogia ongi tema ise, siis see energialaine, mis sind puhastab, justkui blokeerub sinu pinge, hirmu ja kahtluste tõttu ning muutub juhitamatuks, tuues kaasa palju ebamugavamaid seisundeid, kui need, mida sa algselt oleksid võinud kogeda. Seetõttu usalda ja lihtsalt ela see tänutundega läbi.

Teiseks avaldub tulelaine selles, et see pühib minema elus vanad dekoratsioonid – suhted, töö, sotsiaalsed rollid –, tuues seest esile kontrollimatud emotsioonipuhangud. Sellest olen ma rääkinud ka oma varasemates jagamistes, näiteks „Emotsioonide juhtimine“ ja „Emotsionaalne taaskäivitamine. Turvalisuse võtmed“.Seekord on eripära selles, et esiteks võivad viha ja raevuhood olla üldse mitte seotud sinu elu sündmustega. Isegi „päästikut“ pole, aga äkki tabab sind pahameel, mis võib lausa värisema panna.

Teiseks võivad tekkida hoopis vastupidised seisundid – ekstaatiline eufooria, kui tahaks hüpata, laulda, nutta õnnest, teades, et sellele järgneb peagi jõuetus ja tühjusetunne. Need ongi suured emotsionaalsed kõikumised.

See kõik näitab, et oled praegu seal, kus peadki olema. Oleme juba palju õppinud teiste negatiivsuse vastuvõtmist. Me teame, et kui keegi meid ründab või esitab pretensioone, räägib ta tegelikult iseendast, mitte meist. Tal on halb olla ja ta otsib, kuhu oma negatiivsus välja valada. Me suudame seda mõista ja vastu võtta. Aga nüüd on vaja õppida vastu võtma ka iseennast – ennast vihastamas, agressiivsena, hirmununa. Kuidas nende seisunditega toime tulla, olen ma varemgi rääkinud. Täpsemalt saab lugeda kogumikust „Töö vihaga“.

Veel üks uute energiate ilming on imed, mis hakkavad meie ümber materialiseeruma. See võib olla imeline taevas, pärlmutterhelgiga ruumid, pärlitolmust õhk, tunne loodusega ühtsest olemisest. Ja ka piiripealsed unenäod ja nägemused – maagilised loomad, paradiisilinnud, jumalad. Paljud on hakanud seda kogema ja küsivad minult: „Kas ma olen hulluks minemas?“ või „Kas minuga on kõik korras?“

Ära muretse, kõik on korras. Kõik, mis selles maailmas on, on meie endi erinevad küljed, sest me kõik oleme ühe Jumala osakesed, kes on ilmunud miljardites vormides. Kui sa midagi sellist näed, võib see tavalise inimese jaoks tunduda fantaasiana, aga sellele, kes elab uue suhtumisega reaalsusesse ja tunneb end selle imelise maailma väärtusliku osana, on see uus reaalsus, kuhu me siseneme. Ja see on imeline.

Selliseid seisundeid ei tasu jagada nendega, kes sind ei mõista. Ja pole vaja kurvastada, kui teised neid ei taju. Igaühele avaneb see vastavalt tema armastuse mõõdule ja siis, kui ta on selleks valmis.

Lõpuks võivad kõik need sümptomid ilmneda korraga: nii kehapõlemine, imelised looduse nähtused kui ka vahelduvad eufooria- ja pettumustunded, tühjusetunne. See võib rivist välja lüüa ka neid, kes on sellel teel juba kaua käinud ja tundnud end üsna harmooniliselt. Ja äkki, ootamatult, tulevad taas sellised turbulentsid.

Aga see on kõik normaalne. Selle asemel, et nende tulelainetega võidelda, kasuta nende liikumist, et surfata sellel reaalsusel, kasutades tule jõudu, mis tuleb ja kohtub meie sisemise tulega – südame tulega.

Et see oleks sulle võimalik, kutsun sind kogu südamest hoidma oma elujõudu ja hoolitsema enda eest.