Tundub, et see on nii lihtne: tee lihtsalt seda, mida tahad. Tegelikult on see paljude jaoks väga keeruline. Inimesed on valmis tegema seda, mida neilt oodatakse, mida teised tahavad või nõuavad… Vähesed on nii sisemiselt vabad, et elada ja luua täpselt nii, nagu nad päriselt tahavad. Teel täieliku vabaduse poole seisavad ees mitmed takistused, nagu hirmud ja ebakindlus: Mida küll mõtlevad minust mu lähedased, kolleegid, ümbritsevad inimesed? Kuidas nad reageerivad minu sõnadele, tegudele, valikutele? Mis siis, kui ma eksin? Kui mul ei õnnestu? Kui ma ei tule toime? Mis siis, kui ma muutun halvaks inimeseks, teen kellelegi haiget või kahjustan iseennast? Mis saab siis, kui ma hakkan tõesti tegema seda, mida ma päriselt tahan, ja kogu minu senine elu laguneb? Ma ei tea, mis mind ees ootab, aga praegusega olen juba harjunud (isegi kui see elu on valus, raske, igav või põhjustab haigusi…).

Lihtsam on elada nii, nagu on meid õpetanud meie lähedased, ühiskond ja süsteem. Seal on kõik selge ja arusaadav: see on õige, see on vale; nii võib teha, nii ei või; see on halb, see on hea… Reeglid ja seadused, mustrid ja mallid, valmis eluplaanid: lasteaed, kool, ülikool, karjäär, lapsed ja pere, pension… töö, diivan, televiisor…Lihtsam on teha ja elada nii, nagu kõik teised, võtta kelleltki eeskuju. Las elu olla igav, nagu soine madalik, üksluine ja šabloonne, aga selline on ju paljude elu. Nemad kuidagi elavad.

Kuid igaüks meist on ainulaadne jumalik olend. Igas inimeses peitub piiritu potentsiaal, imelised loomevõimed, ainulaadsed anded ja uskumatud võimalused. Igaühele on ette nähtud huvitav ja põnev elu! Tuleb vaid avada end nendele jumalikele kingitustele! See tähendab õppida kuulma ja kuulama iseennast, teha seda, mida sa tõeliselt tahad kogu oma südame ja olemusega (ära aja segamini kirgede või isekate soovidega). Olgu ees teadmatus, olgu hirm astuda tundmatule teele… See on tee vabaduse, õnne ja elu tõelise rõõmu poole.