“Alateadliku reageerimise tase – ellujäämise stsenaarium. Inimesed ei esita endale küsimust: “miks minuga see juhtub?” Kogu energia kulub ellujäämisele ja võitlusele raskuste, probleemide ja draamadega – nad reageerivad, kaotades hingeseisundi ja väsides elu raskusest. Hirm on domineeriv energia, mis juhib kõige madalamat olemise taset. Nad leiavad end oma hirmude vangist ja ei usu endasse…

Sellised inimesed ei tõmba endas välja OMA loovat energiat: “mida ma saan muuta, et mu elu muutuks?” See on elu inerts mida võetakse iseenesestmõistetavana, ilma õiguseta uuesti valida, ilma õiguseta muutuda… Nende elu stsenaarium sarnaneb kohtuotsusele, mida mõned kaunilt nimetavad “saatuseks”. Inimene elab karmides enesepiirangute raamides, millest ta endal ei luba väljuda. Piirialal koguneb vastupanuenergia, ehk mida inimene vajab, ta ei võta seda vastu. Ta vaidleb vastu sellele, mis ei sobi tema tavapärasesse sisusse, ta kaitseb ennast eitusega.

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.