Väsimus – see on huvi puudumine selle vastu, mida teed, mille tulemusena tekib füüsiline kurnatus. Kui tegevus lakkab köitmast, muutub see organismi jaoks ebaloomulikuks koormuseks, mida tajutakse stressina. Vastuseks hakkab keha kulutama energiat, mis on mõeldud sisemiste protsesside toetamiseks, ja see viibki väsimuse tundeni.

Elu on mäng, ja selle mõte ei ole lihtsalt teatud tegevuste sooritamises, vaid rõõmu, naudingute ja inspiratsiooni kogemises. Kui sulle meeldib see, mida teed, kohandub organism ise kõrge aktiivsustasemega: ta jaotab ressursse tõhusalt, kiirendab taastumist ega tunne vajadust sind „puhkama sundida“. Just seetõttu öeldakse: „teine hingamine avanes“ – tegelikult aktiveerus sisemine energiaallikas, mis on seotud huvi ja naudinguga.

Mõtle hetkedele, kui olid nii haaratud, et unustasid isegi söögi või ei märganud, kuidas päev möödus. See näitab, et sinu tegevus oli kooskõlas sinu soovidega. Vastupidi, kui igal hommikul on raske voodist tõusta ja juba päeva keskpaigaks tunned end kurnatuna, võib see viidata sellele, et sinu elustiil vajab ümberhindamist.

Vaata lapsi – kui neil hakkab igav, suunavad nad lihtsalt oma tähelepanu mujale, mistõttu nad jõuavad päeva jooksul teha tohutult palju, et mitte igavleda. Ja õhtu saabudes on neil ikka veel energiat küllaga. Seda seetõttu, et neil oli huvitav. Kui neil hakkab igav, väsivad nad ja muutuvad tujukaks. Kui lapsi sunnitakse pikalt keskenduma või tegelema millegagi, mida nad enam teha ei taha, hakkavad nad vastu, sest nad tunnevad endiselt sidet iseendaga ja tajuvad, et kaotavad energiat. Selle taastamiseks vajavad nad huvitavat tegevust. Kui nad seda ei saa, „aku tühjeneb“, nad on kurnatud, nutavad, jonnivad ega taha midagi teha. Täiskasvanutel toimib sama põhimõte, ainult et ilmingud on veidi teistsugused, kuna sellele seisundile lisandub elukogemuse mõju.

Siin on aga oluline teha täpsustus.

Füüsiline väsimus – see on organismi loomulik reaktsioon koormusele. See tekib pärast intensiivset tööd, sportimist või pikka aktiivsust. Kui aga tegevus pakub naudingut, kaasneb sellise väsimusega rahulolu tehtud tööst. Organism tajub seda teisiti – ta ei kuluta oma jõuvarusid, mistõttu on sisemiselt energiat täis. See ei ole kurnav töö.

Emotsionaalne ja vaimne väsimus – tekib siis, kui inimene tegeleb millegagi, mis teda ei inspireeri, elab rutiinis või kogeb sisemist konflikti „pean“ ja „tahan“ vahel. Selline väsimus ei möödu isegi pärast und, vaid viib apaatia, kroonilise väsimuse ja elujõu kaotuseni.

Väsimus ei ole seotud energia puudumisega, vaid on organismi signaal, et teed midagi valesti. Kui tunned pidevat väsimust, on oluline endalt küsida:

• Kas see inspireerib mind?
• Kas mulle tõesti meeldib see, millega tegelen?
• Kui mul oleks vabadus valida, kas ma teeksin seda?

Kui inimene elab kooskõlas oma tõeliste soovidega, ei kurna ta end täieliku kurnatuseni. Ta võib füüsiliselt väsida, kuid tema sisemine seisund jääb energiast tulvil. See ongi peamine suunanäitaja: kui väsimus muutub krooniliseks, on aeg muutusteks.

Tegevuse muutmine, uue huvi leidmine, prioriteetide ümberseadmine – need on kõik viisid energia taastamiseks. Väsimust ei saa kõrvaldada ainult puhkusega, oluline on tegeleda selle põhjusega, kuulata iseennast ja liikuda sinna, kus on siiras huvi. Just siis muutub elu põnevaks mänguks, kus iga tegevus ei võta jõudu, vaid hoopis annab seda. Sest väsimus on elu vastu huvi puudumise tagajärg.