Me oleme juba pikka aega elanud maailmas, kus kõik meie elu hävitavad sündmused kujunevad esmalt meis endis, negatiivsete seisundite kaudu ja seejärel kajastuvad väljapoole. Sama kehtib ka kõige ilusa kohta – see avaneb kõigepealt meis endis, ning alles seejärel imetleme selle ilu peegeldust meid ümbritsevas elus.Sellepärast on nii oluline juhtida oma sisemist seisundit, märgates meid tasakaalust välja viivaid mõistuse lõkse. Alustan kaugelt: kuidas me nüüd reageerime teiste inimeste ebatavalisele (agressiivsele, pealetükkivale, provokatiivsele) käitumisele meie suhtes?

Hiljuti esitati mulle küsimus: miks tajutakse ühe inimese “ebatavalist või ebaviisakat” käitumist rahulikult, samas kui teise oma võib haavata ja solvata? Kui sinu poole pöördub inimene sõnadega, mis on ärritavad (või provokatiivsed), siis see on tema probleem, mitte sinu oma, võimalik ta hetkel ennast nii tunneb.  Kui sina oledenda ressursis, oled teadvustatud, sa näed seda ja tunned temale kaasa, mõistes, et see inimene ei suuda lihtsalt negatiivsust endas enam kinni hoida. Ta vabaneb. Sule pole keeruline oodata rahulikult millal tema rünnak lõpeb, sa ei astu temaga dialoogi või lihtsalt lähed minema.

Aga kui see on sulle oluline, tähtis  inimene või lähedane ja ta teeb samamoodi, võib sinu reaktsioon olla erinev, isegi kui sa oled enda ressursis. Sa siiski tahad mõnikord oma “nii öelda vigu” tõestada, midagi vastu öelda, tõestada, selgitada, ennast kaitsta ja sinu kehas võivad tekkida erinevad reaktsioonid ja ka pisarad. Siin tõuseb esile olulisuse ja tähtsuse küsimus. Seni, kuni meile on oluline, kuidas meid ümbritsevad inimesedtajuvad ja võtavad vastu, mida meist arvavad, meile on väga oluline ja tähtis, et ümbritsevad inimesed omaksid meist seda arvamust, mida me ise soovime. Kuid tuleb mõistma, et igaüks vaatab elu oma filtrite kaudu. Iga inimene näeb maailma isegi värve ainulaadsel moel.  Sest meil on ainulaadne võime muuta elektromagnetilised väljad, milles me elame, objektideks, värvideks ja helideks. See tähendab, et isegi füüsilised peegeldused me näeme kõik omal moel.

Siin ei ole küsimus selles, et sa ei pea kellegi eksiarvamust sinu kohta südamesse võtma, vaid selles, et sel konkreetsel hetkel  ta ei eksi. Tema vibratsioonid, tema kogemus, tema uskumused ei võimalda temal olla sinuga kooskõlas. Kuid teatud suhete olulisus ja tähtsus pimestab meid olukorra tajumisel.

Kujuta ette, et pead üle kraavi mööda langenud puud minema ja see on piisavalt lai, mitte kitsas. Kui see puu on umbes meetri kõrgusel, siis umbes 30% inimestest liigub mööda seda kergelt, see ei tekita ebameeldivust. Aga kui see puu on kahe mäe vahel kõrgusel 100 meetrit, kas paljud inimesed suudavad sellel liikuda? See sama kõrgus, millel me kõnnime, on olukorra olulisus, ehk tähtsus meie jaoks

Mis on meie elus tähtis? Tervis, raha, tegevus, laste haridus, perekondlikud suhted. Kui sa mõistad, et kõik voolab ja muutub, igas valdkonnas täna on nii, homme on teisiti, ülehomme veel teistmoodi, saad õppidausaldada hetke, mitte proovida sellega võidelda.

Kõik, mis toimub hetkel sinu elus, on sinu varasemate tegevuste ja seisundite tulemus. Sest sina kannad vastuse enda elu eest. Ainult sinu sisemise seisundi muutus saab käivitada teistsuguse sündmuste kulgu. Kuid seni, kuni mõni olukord on sinu jaoks äärmiselt oluline ja tähtis, ei saa sa sellest tähelepanu kõrvale juhtida ja tegelikult jätkad selle tugevdamist, millest ammu soovid loobuda või lõpetada.

On hea vanasõna: “Kui oled auku kukkunud, ära kaeva seda  sügavamaks!”. Seega vähenda situatsiooni või olukorra tähendust ja olulisust, mäleta, et kõik voolab ja muutub, oma ressursi taastamine aitab kiiresti suunata sündmuste kulgu teisele rajale. Sina oled oma reaalsuse looja ja sina valid.

Kui mõistad ja teadvustad, et kõik välismaailmas kõik muutub paratamatult, et need dekoratsioonid, mida sa praegu jälgid – on ainult dekoratsioonid, siis suudad jääda iseendaks ja teadlikult suunad oma tähelepanu sellele, mis sind rõõmustab ja sa saad näha elu suuremat pilti.

Olukorra olulisus on alati suhteline. Sinul on alati olemas võimalus tegutseda nii, nagu sa ise õigeks pead. Meie ise anname olukorrale tähtsuse oma veendumuste, sealhulgas erinevate hirmude tõttu. Lihtsalt mõista, et meie mõistus mõtleb lineaarselt, ehk nagu sa liigud punktist A punkti B ja sa saad leida oma mõistusele rahulikus keskkonnas piisavalt argumente, et ebatervislik on anda suurt tähtsus sellele, mis võib juhtuda. Keegi ei saa garanteerida tuleviku. Meie ülesanne on olukorda kergesti läbida ja selleks peame meeles pidama, et kõik selles elus liigub ja muutub. Kaasa arvatud – sina ise.